Kristel Raesaar • 24 oktoober 2000

1,6 protsenti firmade käibest altkäemaksudeks

22 endises sotsialismiriigis korruptsiooni uurinud Maailmapank küsitles Eestis 132 firmajuhti.

?1,6 protsenti on üleminekuriigi kohta hea tulemus,? rääkis uurimuse üks autoreid, Maailmapanga ekspert Joel Hellman. ?Näiteks Leedus on sama näitaja peaaegu kaks korda kõrgem.?

Samas märkis Hellman, et kui siinsete ettevõtete keskmiseks käiberentaabluseks arvestada 16 protsenti, siis maksavad firmad altkäemaksudeks tervelt kümnendiku oma kasumist. ?See on suur osa,? leidis ta.

Ehkki korruptsiooni esineb Eestis vähem kui Ida-Euroopas, segab see kohalikke ettevõtteid oluliselt rohkem kui lääneriikides, leidis Hellman. ?Korruptsioonitase on madalam kui teistes üleminekuriikides, aga see ei ole madal,? kinnitas ta. ?Näiteks Põhjamaades on korruptsioon mitu korda, võib-olla isegi kümme korda madalamal tasemel.?

Erinevatest institutsioonidest on Eesti ettevõtjate hinnangul kõige enam korrumpeerunud riigikogu ja erakonnad, samal ajal kui näiteks kohtute ja keskpanga äraostetavus mõjutab neid vähem.

Maailmapank eristab oma uuringus kaht liiki korruptsiooni ? esiteks riigiametnike äraostetavus näiteks litsentside jagamisel või riigihangete korraldamisel ning teiseks suurettevõtete võime mõjutada valitsust ja parlamenti oluliste seaduste vastuvõtmisel.

Nii näiteks selgus uurimusest, et Lätis on korruptsioonitase kõrge just viimases valdkonnas, samal ajal kui Leedus on enam probleeme madalamate ametnike altkäemaksulembusega. Eesti paistab teiste üleminekuriikidega võrreldes mõlemas kategoorias heas valguses, kuid kogu maailmaga võrreldes hindab uuring Eesti korruptsioonitaset keskmiseks.

Kinnisvaraarendusfirma Estconde Invest arendusjuht Peeter Soovik ütles, et pole küll ise kunagi altkäemaksu pidanud maksma, kuid kõrvaltvaatajana tajub ta korruptsiooni olemasolu siiski.

?Mõni asi on võib-olla selle pärast venima jäänud, et nagu oodatakse midagi,? rääkis Soovik. ?Me ei ole siiski kunagi selle peale läinud ja oleme ikkagi oma asjad lõpuks korda saanud.?

Soovik usub ka enda sõnul, et suurettevõtted suudavad mõjutada erakondi ja riigikogu liikmeid, et viimased toetaksid neile kasulikke seadusi. ?Eks nad kõik seal riigikogus esindavad kedagi,? leidis ta.

Hellmani hinnangul on oht, et olukord Eestis võib tulevikus halveneda, sest majanduse kasvades muutuvad ettevõtted võimsamaks ja neil on lihtsam poliitikuid ära osta. ?Kindlasti ei tohi korruptsiooniprobleemi tähelepanuta jätta, sest on olemas risk, et Eestis toimub taandareng ning tekib sarnaseid probleeme Lätiga,? selgitas ta.

Korruptsiooniprobleemiga võitlemisel on Eestile Hellmani hinnangul võtmeküsimuseks erakondade rahastamise reeglite korrastamine ning läbipaistvamaks muutmine. ?Vaja on poliitilise rahastamise suuremat läbipaistvust ning poliitikute huvide konfliktide tekkimise võimalust välistavaid seadusi,? ütles Hellman.

Rahandusminister Siim Kallas on varem öelnud, et pooldab korruptsiooniuurimusest ajendatuna riigieelarvest erakondade toetuseks makstava summa tõstmist ja valimisreklaamide piiramist.

Hetkel kuum