Kalev Kallemets • 26. oktoober 2000 kell 22:00

Erakõrgkoolid võivad Lukase kohtusse anda

Valitsuskabinetis otsustatud finantseerimisskeem näeb ette riikliku kõrgharidustellimuse säilimise, kuid vähenemise. 2002. aasta sügisest jaotub riiklik kõrgharidustellimus ülikoolisiseselt nagu stipendium vastavalt üliõpilase tulemustele, kuid ei puudutata tellimuste jaotamist ülikoolide vahel. Samas tekitab just viimane kõige enam probleeme haridusettevõtjate jaoks.

?Fakt on see, et praegu eelistab haridusministeerium riikliku kõrgharidustellimuse jaotamisel avalik-õiguslikke ülikoole,? ütles Concordia Ülikooli rektor Mart Susi.

Haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Rein Vaikmäe sõnul on riikliku tellimuse mehhanism töös, koos käivad komisjonid ning nii keerulist ja paljude aspektidega asja ei saa ülepeakaela vastu võtta. ?Dialoog on olemas,? väitis Vaikmäe. ?Mingit konflikti küll ei ole.?

Kommenteerides eraülikoolide pahameelt, ütles Tõnis Lukas, et oluline progress on siiski esimeste eraülikoolidelt ostetavate riiklike tellimuste näol toimunud.

Concordia rektor Mart Susi sõnul on aga koos käivad komisjonid ebaolulised ning ei paku lahendusi: ?Õigusliku staatuse vahel ei tohi vahet teha,? lausus ta.

Sellega nõustus ka Tõnis Lukas ja lisas, et peale õppekava akrediteeringut saab olla tase ainuke kriteerium riikliku tellimuse jagamisel.

Mullu oktoobris esitas Eesti Eraülikoolide Rektorite Nõukogu (EERN) haridusministeeriumile Igor Gräzini, Siiri Oviiri, Mart Raski ja Madis Habakuke allkirjadega õigusliku analüüsi riikliku koolitustellimuse jaotamisest kõrgkoolide vahel.

Akadeemia Nord rektori Ene Graubergi sõnul näitab dokument, kuidas senine tellimuse kord toetab kõlvatut konkurentsi, rikub konkurentsi- ja riigihankeseadust ning rahvusvahelisi lepinguid. EERN tellitud dokumendis on öeldud: ?Kehtiv süsteem on seaduste üldist mõtet silmas pidades neile mittevastav ja oma sisult ka ebaõiglane.?

EERN on konsulteerinud haridusministeeriumivastase kohtuasja alustamise asjus advokaadibürooga Jüri Raidla & Partnerid, kelle hinnangul paistab kaasus lootustandev.

Dokument pandi haridusministri Tõnis Lukase palvel kalevi alla, sest minister lubas, et aastaga töötatakse välja mehhanism riikliku tellimuse objektiivseks jaotamiseks.

Nüüd kinnitas Grauberg: ?Minu arvates pole aasta midagi muutunud. Minu arvates mehhanism puudub.?

Ka Õigusinstituudi rektori Heiki Lindpere sõnul puuduvad selged kriteeriumid, vaid valik, kui palju tellimusi mingi ülikool saab, toimub haridusministeeriumi suva järgi. Sama ütleb Audentese Kõrgema Ärikooli rektor Andres Kollist: ?Riiklikke tellimusi on jagatud suhteliselt kitsale ringile, eeskätt muidugi avalik-õiguslikele ülikoolidele.? Eesti Kõrgema Kommertskooli rektor Olav Aarna vastas küsimusele, kas ta on rahul senise jaotuse korraga: ?Ei ole.?

Graubergi sõnul pole küsimus ainult tellimustes, vaid ka dumpingus ehk kuna riik maksab kinni avalik-õiguslike ülikoolide investeeringud, saavad need pakkuda kõrgharidust alla turuhinna.

Hetkel kuum