• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüssel kaupleb Vene kütust

    Eile Pariisis lõppenud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise järel teatas Euroopa Komisjoni president Romano Prodi töögrupi loomisest, mis hakkab uurima võimalusi energiaimpordi suurendamiseks Venemaalt. Vastu lubab Brüssel investeeringuid Venemaa infrastruktuuri.
    ?Strateegilise partnerluse raames arutasime põhjalikult ka energeetikaküsimusi,? ütles Prodi, lisades, et võimalikeks investeerimisprojektideks ?tuleb mobiliseerida arvestatavad majanduslikud ressursid?. Tõenäoliselt tähendab see Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendite kaasamist.
    Venemaa ja ELi liidrid arutasid Romano Prodi hiljutist ettepanekut suurendada eeloleval 20 aastal järsult Venemaalt sissetoodava kütuse, peamiselt maagaasi importi. Algatuse eesmärk on vähendada bloki sõltuvust OPECi naftariikidest.
    ?See (projekt) vastab nii Euroopa Liidu kui ka Venemaa huvidele,? ütles ELi eesistujariigi Prantsusmaa president Jacques Chirac. ?Euroopa Liidu jaoks on küsimus eelkõige alternatiivsete tarnijate kindlustamises pikemas perspektiivis,? jätkas ta.
    Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul puudutas niinimetatud energiadialoog nii naftat, gaasi kui ka elektrienergiat. ?Venemaa on valmis andma oma panuse Euroopale stabiilsete kütusetarnete kindlustamisel tulevikus,? ütles Putin. ?Energeetikaalane koostöö on Venemaale oluline ja atraktiivne, kuna toob kaasa välisinvesteeringuid. Euroopal võimaldab koostöö aga jätkata tasakaalustatud energia- ja hinnapoliitikat,? ütles ta.
    Venemaa asepeaminister Viktor Hristenko ütles tippkohtumise eel, et kütusetransiidi arutamisel ei kõnelda veel konkreetsetest projektidest. Hristenko sõnul on mitmed pikaajalised gaasitarnelepingud aastani 2020 juba sõlmitud ning nüüd on küsimus eelkõige nende lepingute täitmises.
    ?Euroopa Liit on mures oma energeetikabilansi ja tarneallikate pärast. Olukorda on teravdanud energiakriis, kus nafta hind on järsult tõusnud,? ütles Hristenko.
    ?See on süvendanud arvamust, et gaasi osa võiks energiabilansis toornafta arvel kasvada,? jätkas ta.
    Nii oli Venemaa presidenti saatvas äridelegatsioonis ka Gazpromi juht Rem Vjahhirev.
    Putin ütles, et Venemaa vajab vähemalt kahte uut torujuhet, et gaasitarneid Euroopasse suurendada. Sinna hulka kuulub torujuhe, mis on plaanis rajada Poola ja Valgevene kaudu ilma Ukrainat läbimata. Nii tahab Venemaa vältida uusi gaasivarguste probleeme Ukrainaga.
    Poola omakorda on öelnud, et ei taha suhteid Ukrainaga rikkuda ning et ei poolda projekti, mis naabri majandusseisu kahjustada võiks.
    Putini sõnul saaks aga Poola gaasitransiidist arvestatavat tulu. ?Kui torujuhe rajatakse läbi Poola, võib riik aastas transiidimaksudena arvestada umbes ühe miljardi dollariga,? ütles Putin.
    Venemaal on suured nafta- ja gaasivarud ning arvestatav elektrienergia ekspordi potentsiaal, kuid puudub raha infrastruktuuri investeeringuteks. Väliskapitali kaasamiseks tuleb Moskval kõigepealt oluliselt parandada investorite kaitset, kes on Venemaal kandnud suuri kahjusid. Nii oleks Briti BP äärepealt ilma jäänud oma 9,3 miljardi Eesti krooni suurusest investeeringust Siberi naftakompaniisse Sidanko, kui selle vastu algatati keeruline pankrotiprotsess.
    Eeuroopa Liit tahab, et Moskva ratifitseeriks kiiresti 1994. a vastu võetud Energeetika Harta, mis looks välisfirmade investeeringutele Venemaal vajalikud juriidilised raamid.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.