Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus tahab vähendada kauba deklareerimise pealt makstavat lõivu
Rahandusministeeriumi ettevalmistud riigilõivuseaduse muudatuse seaduse eelnõu vähendab riigilõivu kauba tollivormistuse eest 200 kroonilt 100 kroonile.
Riigilõiv kauba tollivarustuse eest kehtestati 1995. aastal pärast tollioperatsioonitasu kaotamist. Analoogsed tasud on kehtinud ka mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal, kuid tulenevalt kaupade vaba liikumise põhimõttest on need tasud enamasti ära kaotatud.
Kaupade vaba liikumise printsiip tähendab seda, et teise riigi kaupadele ei panda täiendavaid piiranguid võrreldes kodumaiste kaupadega. Ekspordil makstav riigilõiv on lisakoormus kohalikule tootjale ning pole seetõttu samuti õigustatud. Seda tuleb tasuda ka ajutise väljaveo tolliprotseduuri puhul, mida kasutatakse peamiselt näidiste saatmiseks, et kaupa presenteerida näitustel või potentsiaalsete välispartnerite juures. Taassisseveo vormistusel tuleb tasuda riigilõivu teist korda sama kauba pealt. Riigilõivu tuleb tasuda ka ajutise sisseveo puhul ning seejärel uuesti sama kauba pealt taasväljaveol.
Tollilaod on loodud selleks, et kaupa ilma maksude tasumiseta tolliterritooriumile tuua. Selle tolliprotseduuri efektiivsust vähendab eriti väikeettevõtjale jällegi riigilõiv, mida tuleb tasuda kauba tollilaost vabasse ringlusse deklareerimisel. Tavaliselt tuuakse suurem kogus kaupa tollilattu ja siis deklareeritakse väiksemate koguste kaupa välja vastavalt turustamisvõimalustele, aga iga kord tuleb tollivormistuse eest tasuda riigilõivu. Väikese väärtusega saadetise puhul on riigilõiv küllalt oluline kulutus.
Riigilõivu alandamine 100 kroonini on samm kaubavahetuse piirangute kaotamise suunas, mis eelkõige annab majanduslikku efekti väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes kaupade ekspordi-ja impordiga tegelevad.