Eesti siht ? liidrikoht

Heritage Foundationi (HF) kolmapäeval avaldatud majandusvabaduse indeksis on Eesti tõusnud 14. kohale (mullu 22.). Oleme Ida-Euroopa liberaalseima majandusega riik ja majandusvabaduselt ühel pulgal Austria, Kanada, Taani, Jaapani ja Araabia Ühendemiraatidega. Edestame aga näiteks Belgiat, Saksamaad, Soomet ja Rootsit. Põhjust rõõmustamiseks ja roosaks rahuloluks oleks nagu küllaga. Siiski, siiski...

Äripäeva arvates peab Eesti seadma eesmärgiks tõusta majandusvabaduselt esimeseks riigiks maailmas.

Võib küsida ? mis see meile annab. Kuidas see koht mõjutab tegelikku elu? Miks peaks Eesti ettevõtjat huvitama Eesti koht mingis tabelis? Ettevõtjat huvitab, et ta saaks rahulikult äri ajada. Ent just see, mida vabam on majandus, aitab ettevõtjal segamatult äri ajada. Majandusvabadust hindab HF 50 muutuja ja 10 kategooria järgi. Millised olid HFi hinnangud Eestile, saab lugeda järgmiselt leheküljelt (lk 26 ).

Edetabelid annavad võimaluse meid teistega võrrelda. Ja peale meie endi ka võimalikel välisinvestoritel. Investor tahab enne otsustamist, kuhu oma raha panna, olla kindel, et sel maal tegutsedes on tema käed võimalikult vabad. Sel puhul on säärane edetabel talle kindlasti abiks.

Tõenäoliselt ei ole karta, et Eestist saaks tööstusi täis pikitud riik, ent kindlasti annab meie tõusmine tabelis üha enamatele firmadele põhjust siia tütarfirma luua oma äri ja kasumi suurendamiseks.

Muidugi tekitab jätkuv liberaliseerimine vastuseisu. Liberaalsus tähendab vabadust, teisisõnu ? mida edukam, kavalam, julmem oled, seda paremini sul läheb. Kõik ei ole kavalad, julmad, iga hinnaga edasi püüdlevad ning käärid ühiskonna eri kihtide vahel suurenevad. See takistab poliitikuid tegemast otsuseid, mis viiks meid majandusvabaduse edetabelis edasi. Paraku on võimalik olla vaid võrdselt vaesed.

Samas on mingi näitaja ka keskmine tulu inimese kohta, mis HFi andmeil majanduslikult piiratud riikides ja majanduslikult vabades piirkondades erineb kaheksakordselt.

Tänavu aitas meid tabelis edasi uus maksuseadus. Maksukoormus vähenes. Mis otsuseid veel vaja on? Eeskätt on vaja reformida haldusaparaati, tervishoiusüsteemi ja haridussüsteemi. Need kolm valdkonda on peamised, mis maksumaksja raha neelavad. Ellu viia radikaalne haldusreform, vähendada riigikogu ja valitsuse koosseisu. Tuleb erastada maksu- ja tolliamet, vanglad, haiglad.

Kõrghariduse omandamise peab muutma tasuliseks. Ravikindlustus tuleb anda eraseltsidele, pensionikindlustus peab olema vabatahtlik. Tollimaksud tuleb kaotada. Tööseadused tuleb muuta võimalikult liberaalseks, kohustuslikke kindlustusi ei tohi olla. Võõrtööjõu sissetoomist ei tohi takistada. Alandada tuleb sotsiaalmaksu ja üksikisiku tulumaksu.

Muidugi ? meil on suund võetud ülereglementeeritud Euroopa Liitu astumisele. See ühendus tõenäoliselt meie üliliberaalsusele hästi ei vaata. Aga mine tea ? ELi liige on ka vabadustabelis pronksmedalikohal olev Iirimaa.

Aastaga tõusis Eesti 8 kohta. Jäänud on veel 13.