Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õiged ja valed maksumäärad

    Viimaste aastate kodumaiste maksureformide valguses näib, et maksupoliitika kujundamisel on prioriteediks peetud maksumäärade taseme rihtimist, ülejäänud maksusüsteemi komponendid on jäetud ebaõiglaselt varju. Pole kahtlust, et poliitiliselt on maksumäärade liigutamine lihtsaim viis populaarsust võita. Ehk nagu üks rahvaesindaja on elegantselt väitnud ? poliitiku peamiseks majandusanalüüsiks on poliitiline analüüs.
    Kahjuks võivad maksunduse sellised aspektid nagu efektiivsus, õiglus, selgus ning haldamise lihtsus mõjutada majandust palju enam kui protsent-kaks maksumäära siia või sinna. Varnast võtta näide on nn ettevõte tulumaksu kaotamine, selle kõrvalefektide analüüs muutus poliitilise kampaania kõrval olematuks.
    Samadel kaalutlustel tundub liiga palju aega nõudvat diskussioon maksukoormuse optimaalsuse üle. Nõustun, et riiklike strateegiate kujundamisel on vaidlused ?õige? maksukoormuse üle vajalikud, eriti kui ühiskonnas on riigi rolli erinevalt tõlgendavaid osapooli.
    Tänases olukorras, kus riik pole suutnud tagada kehtestatud maksude laekumist ning seadusesilm näib jõuetuks jäävat mitme avaliku saladusena tuntud maksupettuse ees, tundub maksupoliitika tähelepanu koondumine maksukoormusele enneaegsena.
    Julgen väita, et täna kaotab meie majandus maksupettuste ja sealt tuleneva ebaausa konkurentsi tõttu tunduvalt rohkem kui võimalike ?valede? maksumäärade tõttu.
    Maksukoormust, mida käsitletakse kui kogutavate maksude ning SKP suhet, saab riik reguleerida nii maksumäärade muutmise kui maksulaekumiste parandamisega.
    Eesti 2001. a koondeelarve järgi kujuneb maksukoormuseks üle 34% SKPst. See seab meid suhteliselt lähedale arenenud riikide keskmisele koormusele, mis on OECD hiljutise uuringu järgi 37%.
    Arenenud riikide maksukoormus on aastail 1965?1998 kasvanud 11 protsendipunkti võrra. Siiski on Lääne-Euroopas ja Skandinaavias saanud populaarseks kuuluda maksukoormust alandavate riikide hulka. Eeldades, et maksulaekumiste paranemisel maksukoormus Eestis veelgi suureneb, võib väita, et praegused maksumäärad on siinmail pigem kõrged kui madalad. Hiljutistest ettepanekutest kuulub väljaviidud kasumite maksustamine suuremate rumaluste hulka, mida viimasel ajal kuulda on olnud.
    Teise argumendi maksukoormuse tõstmise vastu võib leida kulutuste tõhususe poolelt. Seda seni, kuni valitsused ei suuda tagada iga-aastaste eelarvete ühitamist riigi pikaajaliste strateegiatega ning eelarveraha jagamisel mängib olulist rolli ministeeriumide võimekus esitada traagilisi kirjeldusi haldusala olukorrast.
    Riiklike kulutuste optimaalsest tasemest diskuteerimine eeldab siiski, et valitsussektori tegevuse aluseks on mõtestatud strateegiad. Vastasel korral võib olla kindel, et mis tahes ilusa ja õilsa soovi rakendamine, olgu siis haridus- või sotsiaalsfääri arendamine, osutub vaid mustaks raha neelavaks auguks. Sel juhul on kulutuste tegemine erasektori poolt ühiskonnale lihtsalt efektiivsem.
    Maksukoormuse ja majanduse arengutasemete vahel pole uuringud vettpidavaid seoseid pakkunud. Küll leidub piisavalt tõendeid maksusüsteemi lihtsuse ja läbipaistvuse positiivsest mõjust.
    Siit soovitus: maksumäärade diskuteerimise asemel suunata jõuvarud maksusüsteemi struktuuri muutmiseks, et tagada meie vägagi piiratud ressursside paiknemine selliselt, et need ühiskonnale suurimat lisaväärtust suudaksid toota.
    Kommentaar on Äripäeva tellitud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Andrus Alber: riigi kulud kasvavad üha, kus on püsivad tuluallikad?
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Nädala raadiohitid: kinnisvara, kiibikriis ja modellinduse pahupool
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.

Olulisemad lood

Äri nagu muiste: Liksutova töötab endiselt koos sanktsioneeritud Vene oligarhidega
Tatjana Liksutova Eesti firma ajab endiselt äri „Vene maffiaga“ – oligarhide Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokarjoviga, kellele Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid.
Tatjana Liksutova Eesti firma ajab endiselt äri „Vene maffiaga“ – oligarhide Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokarjoviga, kellele Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.