Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pajuõli toob jõukuse majja

    Astelpaju kasvatamisega hakkas Lauri Aaspõllu tegelema juhuslikult, kui tema kätte sattusid astelpaju kasvatuse katseandmed. Astelpaju kasvatada ja suurt tulu saada tundus lausa uskumatult lihtne. ?Koguni nii lihtne, et otsustasin proovida. Lõime emaga kuus aastat tagasi kahepeale aktsiaseltsi Ilupuud, esimesed astelpajud istutasime Tallinnalähedale,? meenutab Aaspõllu, kelle firmast on tänaseks saanud üks Euroopa suuremaid astelpajukasvatajaid.
    Praegu kasvatab Eestimaal põõsaid üle saja majapidamise. ?Kevadeks on astelpaju kasvatajaid praegusest kolm-neli korda rohkem,? lausub Aaspõllu. Et maal elu kaasaegsemaks muuta, võttis Aaspõllu maale tuhandete kaasaegsete ent odavate arvutite hankimise projekti tõsiselt, saades selle peamseks organisaatorisks.
    Aaspõllu eestvedamisel moodustati marjakasvatajate tulundusühistu A-Mari. Et toodang läheb peamiselt välisriikidesse, on tulusam müüa korraga suuri koguseid. ?Üksinda ei tasu turgu otsida, ühiselt müües saame kuni 20% kõrgemat hinda,? ütleb Aaspõllu. Kui astelpaju tervislikud ja maitsvad omadused turustada koostöös jogurti, jäätise, mahla vms tootjatega, küündiks maailmaturu mahud miljonite tonnideni. Aaspõllul pole midagi selle vastu, et osa potentsiaalsest käibest ja kasumist Eestisse tuleks. Vastupidi, selle nimel ta töötabki.
    Et astelpaju vajab enne saagi andmist mitneaastast kasvuaega, andsid Aaspõllu 1994. aastal istutatud põõsad esimesi saake alles mullu. Suurema osa astelpaju õlist ja mahlast müüb ta Skandinaavia riikide farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstustele. ?Me suudame täita vaid tühise osa soovitud tellimustest. Võimalik on turustada kümneid ja sadu kordi enam,? sõnab ta.
    Kui algul käis augustikuine marjade korjamine käsitsi, siis nüüd teevad suurema töö ära masinad. Ikka selleks, et saada kiiremini, odavamalt ja lihtsamalt. Marjad võiks ka kohe maha müüa, kui suuremat tulu annavad neist töödeldud õli ja mahl. Pole just eriti taibukas maas vedelevast rahast lihtsalt mööda jalutada ja nii käibki väärtusliku tooraine töötlemine kohapeal. Tagatipuks ei nõua astelpajuistanduse pidamine suurt tööd ega vaeva. Kasvandusest saadava taime istutamine on Aaspõllu meelest suurim käsitsi tehtav töö, millele ei järgne mingeid erilisi mulla- ega väetamistöid. ?Võrreldes teiste marjakultuuridega on teda oluliselt lihtsam kasvatada,? kinnitab Aaspõllu, kelle sõnul ongi praegu sügisene istutamisaeg. Ta näitab eraldi kilekottidesse pandud kaheaastaste istikute merd. Üks istik maksab 30 krooni.
    Lisaks kõigele leiab Aaspõllu aega olla põllumajandusministrile nõunikuks. ?Vaimu peab erksa hoidma. Ennast tuleb pidevalt harida, arendada, proovile panna,? kostab ta. Raha pole Aaspõllu jaoks esmatähtis, vaid vahend saada soovitut. Talunikele arvuti soetamise kampaania on tema idee. ?Maal inimestest puudust pole, neid tuleb vaid harida, nende teadlikkust, enesehinnangut tõsta. Tuleb aidata järjele, õpetada neid enda eest seisma ja siis elab kogu Eesti riik paremini,? kõneleb Aaspõllu sütitavalt.
    Tänavu veebruaris ostis Aaspõllu Võru lähedal asuva Sõmerpalu osaühingu, kus ta tegeleb peale astelpaju kasvatamise ka karjakasvatusega. Farmis on paarsada lüpsilehma. ?Karja kasvatades ja piima müües näen paremini selles valdkonnas olevaid probleeme ja oskan neile ka lahendusi paremini välja pakkuda,? sõnab ta. Aaspõllu on nüüdseks ka Sõmerpalus mõisaomanik. Viimase seostas ta koolituskeskuseks.
    Sõmerpalu kooliõpetaja Taimo Linnas tõdeb, et küla ainult võitis sellest, kui Aaspõllu osaühingu ostis. ?Üle 50 aasta polnud keegi mõisa ümber kasvavat võsa lõiganud. Tema tuli ja tegi korda. Vaadake ise, hoopis teine asi,? viipab ta käega eemal paistva mõisa poole.
    ?Nii head peremeest annab otsida,? meenutab Aaspõllu juures hooajatöödel käinud Merike Lantson. ?Ta on hea suhtleja ja alguses tasus töö eest väga heldelt. Hiljem tuli tal vastavalt Sõmerpalu üldistele oludele palk meil ja lüpsinaistel ühtlustada, sest muidu poleks keegi enam lehmi lüpsma läinud.?
    Aaspõllu sõnul pole lootusetuid olukordi olemas. Ka Eesti põllumajanduses. Tuleb ainult väga tahta ja kõik läheb paremaks. ?Selgitustööd on vaja ning muuta mõningaid arusaamisi. Mida kiiremini me sellest aru saame, seda parem meile kõigile. Aga loomulikult on alguses vaja raha,? sõnab ta, jättes öeldule konkreetsema seletuse andmata. Tema sõnul pole kaugel aeg, mil muutused endast ise rääkima hakkavad.
    Autor: Silvi Lukjanov
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.