Riigihanke nõue jääb märkamata

Riigihankekohustuslaseks olemine võib märkamata jääda seetõttu, et uue riigihangete seaduse paragrahv 80, mis määratleb ostja mõiste, muutis kehtivat seadust juba 8. novembril. Uus riigihangete seadus jõustub aga alles 1. aprillil 2001.

?Kuna seadus tervikuna hakkab kehtima alles järgmisel aastal, pole paljud kindlasti seda lugenudki või veel vähem jõudnud paragrahvini 80,? ütles riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel. ?Need aga, kes varem seaduse alla ei käinud, ei tea seda üldse lugema hakatagi.?

Riigihankekohustuslastena nimetab seadus riigiasutust, riigitulundusasutust, linna- või vallavalitsust, kohaliku omavalitsuse asutust, avalik-õiguslikku juriidilist isikut või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutust jne.

Kui palju riigihankekohustuslasi seadus juurde toob, ei osanud Veel öelda. ?Riigihangete ametil pole andmebaasi, mille järgi kindlaks teha, kas tegemist on ostjaga riigihangete seaduse mõistes või mitte,? väitis ta. Peamine põhjus, miks riigihankekohustuslaste arv ebamääraseks jääb, tuleneb sellest, et kehtivat seadust muutnud § 80 sätestab ostjana ka sihtasutuse. Sihtasutusi oli aga keskäriregistris oktoobri seisuga registreeritud 357.

Andres Veeli sõnutsi on uue riigihangete seaduse tekst piisavalt konkreetne selleks, et võimalik ostja saaks end ise määratleda, kuid kontrolliorganil kulub hulk aega, et ostjate hulgast pilt luua. ?Järelikult tuleb rõhk panna ostja südametunnistusele,? ütles Veel.

Kehtiva riigihangete seaduse muutmisega tulid alates 8. novembrist riigihankekohustuslaste ringi tagasi suurettevõtted, nagu Eesti Raudtee, Eesti Energia, Tallinna Sadam ning Eesti Põlevkivi.

Mitu suurettevõtet sai riigihankekohustuse vabastust nautida vaid ühe kuu. Vabastus tulenes sellest, et 5. oktoobril otsustas Riigikohus tunnistada kehtetuks konkurentsiseaduse § 18 lõike 1 punkti 3, mille alusel pidi turul loomulikku monopoli või ainuõigust omav ettevõtja ostma asju ja tellima ehitustöid ning teenuseid riigihanke seaduses ette nähtud korras.

Valdavalt seaduse muutmine suurettevõtete tööd ei mõjuta. ?Vaatamata sellele, et me polnud riigihangete seaduse subjektid, kohustas konkurentsiseadus meid järgima riigihangete seaduses sätestatud korda,? ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar. ?Seega on kõik meie hanked olnud sisuliselt riigihanked.? AS Tallinna Sadam arvestas riigihangete seaduse sätteid aga nõukogu otsusel.

Kuni 1. aprillini 2001, mil uus riigihangete seadus kehtima hakkab, tuleb neil juriidilistel isikutel, kes said riigihankekohustuslasteks 8. novembrist, täita seni kehtivat seadust.

Uus seadus toob mitmeid olulisi muudatusi. Teiste hulgas kaob vahekohus. ?Selleks et vahekohus seadusesse kirjutada, peaks ta olema sõltumatu pidevalt tegutsev organ,? kommenteeris muudatust Andres Veel. Praegu on halduskohtute menetluses kuus kaebust riigihangete vahekohtu otsuste peale.