Soojatootjaid ähvardab pankrot

Kui palju soojatootjaid kevadeks pankrotistub, keeldus Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevdirektor Rein Hanni ennustamast. Küll ütles ta, et näeb lähitulevikus Eesti turul praeguse 70 kaugkütte pakkuja asemel 20. ?Kümme neist võiksid olla suured ja teist sama palju väiksed,? ütles Hanni.

Eelkõige mõjub kütte hinna tõus väikestele soojatootjatele, mis suures osas on munitsipaalettevõtted. Osa neist on tänaseks pankrotti läinud, osa omanikku vahetanud. Kokku on munitsipaalettevõtete protsent Eesti soojatootjate seas langenud 1997. aasta 80 protsendilt 60 protsendile.

Järvamaal Lehtses on kaugküte tänaseks hoopis kadunud ja 130 korteri elanikud üritavad endaga ise hakkama saada, kes elektrikütte, kes pliidi tuppa ehitamise abil. Munitsipaalettevõttele kütust müünud AS Devisee aga kulutab kohtumajade uksi, üritades vallalt välja nõuda munitsipaalettevõtte võlasummat.

Kaugkütmine lõppes ka samas maakonnas asuvas Roosna-Allikus ning jälle oli kahjukannatajaks AS Devisee. Vaidas tegutsev Jüri valla äriühing aga küsis sooja eest nii kõrget hinda, et vald oli sunnitud omaenda äriühingu teenetest loobuma ja sõlmima aastase lepingu ASiga Eraküte, kes küsis 790kroonise megavatt-tunni asemel 300 krooni väiksema summa.

Munitsipaalettevõtete äralangemise tingimustes suureneb välismaiste suurfirmade osakaal Eesti soojaturul. AS Eraküte, mille aktsiate kontrollpakk kuulub Prantsuse kontserni Vivendi tütarettevõttele Dalkia, on lisaks väikese klientide arvuga Vaidale soojatootja ka Haapsalus, Märjamaal, Raplas, Tallinnas, Tartus, ja Valgas. Rootsi Vattenfall Eesti OÜ pretendeerib sooja tootmisele kogu Pärnus, soomlaste Fortum on samuti Eesti turust väga huvitatud.

Põhjusi, miks välismaised suurfirmad suudavad soojatootmisest kasu saada, on Rein Hanni arvates kaks. Esiteks suudavad nad investeerida ja investeeringust kasu saamisega oodata, teiseks suudavad nad vähemalt osadelt seni sooja eest maksmise eest kõrvale hoidnutelt raha kätte saada.

Kolmas võimalus, kütte hinna tõstmine, sõltub aga eelkõige Energiaturu Inspektsioonist, kellega peab soojatootja hinnamuutuse kooskõlastama. ?Tavaliselt tullakse kooskõlastama kõrgemat hinda,? ütles Energiaturu Inspektsiooni analüüsi ja tariifide osakonna juhataja Reet Aru. ?Kokkuleppele jõuame tavaliselt ühe-kahe kuu jooksul, aga on firmasid, kellega kooskõlastamine võtab 3-4 kuud.? Neil, kellega Energiaturu inspektsioon kokkuleppele ei jõua, tuleb jätkata endise sooja hinnaga. See teeb aga mitmete firmade niigi raske majandusseisu veelgi raskemaks.

Sooja hinda võib tõsta alles kuue kuu möödudes päevast, mil uus hind tarbijale teatavaks tehti. Maailmaturuhindadest sõltuva kütuse hinna tõus on tänavu uusi hindu taotlema sundinud juba 46 soojaettevõtet. Sama palju liikmeid on näiteks ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingul.

Kütuste hinna tõus aga jätkub ja Rein Hanni hinnangul puudutab see ka gaasi ja hakkepuitu. ?Vaevalt, et lastakse kesta olukorral, kus gaas on Eestis kaks korda odavam kui Inglismaal ja kolm korda odavam kui Austrias,? sõnas ta.

Protsentuaalselt moodustab kütuse hind üle poole soojuse koguhinnast.