Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algab Eric Claptoni Euroopa-turnee
1960ndate lõpu Londoni ja New Yorgi üks kõige populaarsemaid grafititekste oli ?Clapton is God?. Kolmkümmend aastat hiljem on bluusikitarrist ja -laulja Eric Clapton ikka veel sadulas ja laseb oma jumalikku annet nautida miljonitel austajatel üle kogu planeedi.
Oma kuulsuse eest on Clapton maksnud ränka hinda: isiklik tragöödia ja probleemid on saatnud teda kogu elu. Saatusel on tema jaoks alati olnud varuks üha uusi katsumusi, nagu 1990. aastal, kui hukkus traagiliselt tema 4aastane poeg.
Hingevaluga toimetulemiseks on ta olnud sinasõber narkootikumide ja alkoholiga, kuid tänu muusikale väljunud ka sellest katsumusest võitjana.
Oma kõige raskema perioodi kohta elus on Clapton öelnud nii: ?Mul oli imekaunis naine, kodu, kuulsus, karjäär, autod, rikkus... ja igal öösel oleks ma tahtnud surra. Mind päästsid minu muusika, sõbrad, mure jagamine teistega ja sellele silma vaatamine.?
Claptoni lapsepõlv oli kõige muud kui tavaline. Üheksanda eluaastani pidas ta oma ema enda õeks ja vanaema-vanaisa enda emaks ja isaks.
Noor Eric kasvas üles selliste bluusiklassikute nagu Muddy Watersi ja B. B. Kingi muusika sees. Oma esimese kitarri sai ta 13aastaselt.
Clapton on mänginud sellistes ansamblites nagu John Mayall, Bluesbreakers, Roosters, Cream ja Yardbirds. Sellest ajast on pärit ka tema hüüdnimi ?Slowhand?.
Tema muusikat, mis ei ole kunagi olnud kommertslik, on saatnud tohutu edu. Claptoni 1992. aastal ilmunud album ?Unplugged? on maailma üks enimmüüdumaid plaate.
28. märts, Kopenhaagen
31. märts, Göteborg
1. aprill, Oslo
3. aprill, Stockholm
5. aprill, Helsingi
8. aprill, Peterburi
10. aprill Moskva