• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toetus ettevõtjale suureneb

    Kuigi järgmise aasta riigieelarve eelnõus on viit varasemat eraldi sihtasutust ja turismiametit ühendava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eelarvet kärbitud peaaegu poole võrra ehk ligi 100 miljoni kroonini, oodatakse Eesti Raudtee erastamisest saadavat suurt raha.
    Raudteefirma ostupakkumiste järgi, milleks on miljard krooni, moodustab ettevõtluse toetamiseks eraldatav osa 250 miljonit krooni. Lisaks võib rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ants Liiveri sõnul teiste objektide erastamisest tuleval aastal laekuda 100?200 miljonit.
    Ettevõtluse toetamist puudutavatest laekumisest jääb välja TOPi erastamisest oodatav 250 miljonit krooni, mis müüakse mitte erastamis-, vaid riigivaraseaduse alusel, nagu müüdi ka Telekom. TOPi osturaha on juba arvestatud tänavuses riigieelarves.
    Erastamisagentuuri juhtivspetsialisti Katrin Kivi kinnitusel hakkab erastamine Eestis lõppema, müüa on veel jäänud Tartu lennujaamad, AS Bituumen ja mõni aktsiaosalus väikestes ettevõtetes.
    ?Tulevaks aastaks erastamisprogrammi ei ole ning müüakse seda vara, mis jäi tänavu erastamata,? ütles Kivi. Erastamisagentuur tegeleb veel ka varem sooritatud erastamistehingute järelmaksu kogumisega.
    Kuna erastamisraha allikad kuivavad, siis juba aasta pärast peab riik ettevõtlustoetusi leidma taas muudest allikatest.
    Majandusministeeriumi eurointegratsiooni asekantsleri Signe Ratso sõnul taotletakse küll Pharelt ettevõtluse tugisüsteemile ja projektidele raha ka edaspidi, näiteks 2002. aastaks ligi 61 miljonit Eesti krooni, kuid Eesti riik peaks oma osa leidma tõenäoliselt riigieelarvest.
    Ettevõtluse Arendamise SA juhataja Urmas Vahuri sõnul arvestatakse tuleval aastal siiski väiksemat kui kahekordset raha lisandumist. ?Arvestame oma tuleva aasta eelarves erastamistuludest laekuva 150 miljoni krooniga, millele lisandub riigieelarvest 97 miljonit krooni. See on vaid ligi 50 miljonit krooni rohkem kui meie tänavune 200 miljoni kroonine eelarve,? ütles Vahur.
    ?Kui erastamistulu peaks tulema rohkem, saame ühe variandina teha lisaeelarve. Pooldan pigem teist varianti, et kasutame rohkem laekuvat raha alles 2002. aastal.?
    Vahuri sõnul kavatsetakse lisamiljonitega toetada tehnoloogiaagentuuri innovaatilisi projekte. Samuti võetakse sellesse agentuuri tööle biotehnoloogia ekspert. Teine suurem täiendav rahasüst tehakse regionaalarengu agentuuri. Viimane finantseerib piirkondlikke programme ning teise suunana jagab toetusi ettevõtjatele väljaspool Tallinna. Ühe uue meetmena tahab sihtasutus juurde moodustada infrastruktuuri arendamise toetuse, mida hakkavad saama ettevõtjad regioonides.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse moodustas valitsus tänavu juunis ning sinna koondatakse viie agentuurina senised eraldi tegutsenud Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise SA, SA Eesti Innovatsioonifond, Turismiamet, Eesti Infrastruktuuri ja Transiidi Arendamise SA ning Eesti Regionaalarengu SA.
    Urmas Vahuri sõnul võimaldab reform lisaks süsteemi lihtsustumisele ka rahalist kokkuhoidu 3?5 miljonit krooni aastas. Seniste sihtasutuste 95 töötajast jääb agentuuride peale kokku ametisse 75, sealhulgas 22 turismiinfopunktide töötajat.
    Teine juunis moodustatud sihtasutus, mis kannab nüüd nime Krediidigarantii ja Ekspordikindlustuse SA ehk Kredex, koondab endasse samuti mitu seni eraldi tegutsenud sihtasutust.
    Sellele uuele sihtasutusele tuleva aasta eelarves riigi eraldist ette ei nähta, sest asutusel on kogunenud oma algkapital varem väljaantud laenude tuludest.
    Kredexi garantiide toel on pankadel ja liisingufirmadel võimalik ettevõtjaid täiendavalt finantseerida 400 miljoni krooni ulatuses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Facebooki tulemused panid aktsia veidi tõusma
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Majutusasutuste kogemused hullude klientidega: poissmehed leiavad alati vahukustuti üles
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.