30. november 2000
Jaga lugu:

Astmeline energiatariif: kas, miks ja milline?

Üsna tormiliseks on läinud arutelud elektrienergia uue tariifisüsteemi põhjendatuse üle. Samas on kaugkütte soojusettevõtted mitmel pool Eestis mitmeastmelise tariifi koos hinnavalemitega ilma erilise kärata kasutusele võtnud.

Siiani põhiliselt kasutusel olnud üheastmelise energiatariifi korral arvestatakse kõik energia tarnija kulud ja kasum müüdava energia hinda. Ei arvestata tegelikku kulude struktuuri ja hooajalist iseloomu. Energiavarustuse süsteem (erinevalt nt konkurentsi tingimustes toimivast kauplusest) on tugevalt integreeritud suuri kapitalimahutusi ja kõrgeid turvalisuse ning tarnekindluse nõudeid täitev infrastruktuuri majandusharu. Sellise süsteemi ühiskondlikult vajaliku stabiilsuse tagamiseks ja juhtimiseks kasutakse sageli müüdava kauba hinna määratlemise keerukamaid vorme.

Vähendamaks toote tarbimise sesoonsusest tingitud rahavoogude ebaühtlust on arenenud ühiskondades valdavad keerukad energia tariifisüsteemid, millede põhiliseks aluseks on üks järgnevatest printsiipidest:

- mitmeastmeline tariif määratletakse energiaga varustava(te) ettevõtte(te) kulustruktuuri alusel;

tariifi kujundamise aluseks on tarbimise suunamine, et selle kaudu saavutada paremat tootmisseadmete koormatust ja hädatarvilike investeeringukulude kokkuhoidu või teisi ühiskonna poolt sätestatud eesmärke.

Seejuures on esimene printsiip valdavalt kasutusel kaugkütte soojuse müügil ja teine elektrienergia sektoris. Loomulikud on mitmesugused kombinatsioonid ülalmainitud printsiipidest.

Mitmeastmelise tariifi aluseks on nn kolm astet vastavalt kulukomponentidele (vt juuresolevat tabelit).

Millised nendest komponentidest kasutusele võetakse, oleneb sellest, kuidas kohalik energiaettevõte ja ühiskond otstarbekaks on pidanud. Igal juhul peaks äriliselt toimiva (era-) energiaettevõtte põhjendatud kasum sisalduma komponentides.

Arvestades Eestile omaseid kiireid muutusi majanduskeskkonnas ja tariifide kinnitamise ning jõustumise pikka ajaperioodi võivad energiaettevõtted sattuda olukorda, kus jõustunud tariif on neile majanduslikult kahjulik või ülitulus. Mitmete soojusettevõtete pankrotilähedane olukord ongi välja kujunenud seoses vedelkütuste kiire hinnatõusuga ja soojusenergiale 5% käibemaksu kehtestamisega. Selliste ettevõtete juhid pole osanud kasutada ka energiaseaduses sisalduvat võimalust energia hinnavalemite kehtestamiseks. Need võimaldaksid eelnevalt kinnitatud baastariifi põhjal jooksvalt arvutada majandustingimuste muutumisest tingitud uued tariifikomponendid.

Mitmeastmeline hinnavalemitega tariifisüsteem:

- võimaldab paremini arvestada energiaettevõtte tegelikku kulubaasi, vähendada ilmastiku erandlikkusest tingitud ärilisi riske ning annab suurema kindluse arenguks;

annab tarbijale parema ülevaate energiavarustusega seotud kulutustest ja ühtlustab tarbija poolt tasutavate summade jaotuse aastaaegade vältel;

loob eeldused energiavarustuse süsteemi töökindluse tõstmiseks;

annab riigi seisukohalt maksegraafiku ühtlustumise tõttu efekti energia eest makstavate sotsiaaltoetuste ja vastava süsteemi ülalpidamise kulude vähenemise näol;

võimaldab pikaajalises perspektiivis energiaettevõtte äririskide vähenemisega alandada müüdava energia reaalhinda.

Tuleb silmas pidada, et mitmeastmeline tariifisüsteem:

- ei tohi muuta keskmise tarbija kulutusi energiale võrreldes üheastmelise tariifiga, kui ei seata sellele üleminekul üles ka muid eesmärke;

muudab energia eest maksmise lähedasemaks igale tarbijale tehtud tegelikele kulutustele, kuid võib kaasa tuua muutusi erinevate tarbijagruppide vahel;

eeldab tarbitava energia hulga mõõtmist kõigis energia tarnepunktides ja küllalt täpseid andmeid tarbimisvõimsuse kohta;

nõuab lisatööd üksikute kululiikide endisest täpsemaks määratlemiseks ning on komplitseeritum üheastmelisest tariifist;

stagneerib olemasolevat olukorda ega kajasta küllaldaselt energiatootja kulude erisust erinevate tarbijate/tarbijarühmade suhtes ega arenguvajadusi.

Energiasüsteemi arengust tingituna võib tekkida vajadus suunata tarbimise arengut tarbimisvõimsuse vähendamisele ja/või tarbimisgraafikute ühtlustamisele. See on vajalik täiendavate investeeringute ja hinna tõstmise vältimiseks. See tähendab vajadust olemasolevale tariifisüsteemile tarbimist suunavate tariifisüsteemi elementide lisamiseks või hoopiski üleminekut uuele süsteemile.

Põhjendatud tariifisüsteemi rakendamine võib anda majanduslikku kokkuhoidu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum