VoIP ? odavast alternatiivteenusest hinnaliseks väärtusteenuseks

VoIP (Voice over Internet Protocol) tähendab hääle ülekandmist interneti protokollil põhineva võrgu kaudu, mille vahendusel toimub täna valdav osa andmesidest. Tulevikus hakatakse aina rohkem samal viisil ka telefonikõnesid edastama.

Kui inimesele täna üldse midagi assotsieerub lühendiga VoIP, siis on selleks tavalisest odavamad kaugekõned.

Odavama hinna pakkumiseks vajalik kokkuhoid saavutatakse sellest, et vastava tehnoloogiaga kokkupakitud kõne ülekandmiseks interneti võrgus on vaja oluliselt vähem ressurssi kui tavalise telefonikõne jaoks. Täiendava kokkuhoiu eesmärgil loobutakse tihti üldse spetsiaalse ressursi reserveerimisest ning kasutatakse juba olemasolevat ehk internetti. Nii saadaksegi tavalisest kehvema kvaliteediga, kuid odavam kõne ? kasutaja valib telefonilt sihtkoha numbri, operaatorfirma suunab kõne telefonivõrgust internetti ning vastaspoole operaator suunab internetist saabuva kõne jälle telefonivõrku soovitud numbrile. Sisuliselt on kõne hinnaks mõlema maa kohaliku kõne hinna summa, sest vahepealse ühenduse eest ei pea otseselt justkui midagi maksma.

Sedalaadi VoIP on tõepoolest mõeldud ainult odavamaks ning madalama kvaliteediga alternatiiviks tavatelefoniteenusele.

Tehnika arenedes ning andmeside mahtude kasvades muutub füüsiline kaugus ning ressursivajadus kõneteenuse omahinna juures järjest vähemoluliseks, iga kõne maksab operaatori jaoks alati sisuliselt ühepalju ning tihenev konkurents välistab tulevikus ka kunstlikud hinnaerinevused.

Kui internetikõne kaotab oma senise tuntava hinnaeelise, siis kas võib VoIP kaotada oma mõtte juba enne, kui ta üldse laiade masside teadvusse jõuab.

Tänapäeval on praktiliselt igal töölaual ning järjest rohkemates kodudes arvuti. Koos internetiühendusega võimaldab see teha üha enam igapäevatoiminguid arvuti vahendusel. Arvuti asendab pangaskäimised ning e-posti teenus võistleb väga edukalt faksiga. Ei ole enam ime seegi, kui õhtul telerist vaadatav film ei tule mitte videolindilt, vaid arvuti kõvakettalt.

Juba mõnda aega on osatud kõnet pakkida ning edastada andmeside kaudu. Täna, mil tavaline kontoriarvuti on võimsam kui korralik server mõned aastad tagasi, suudab ta edukalt käivitada ka telefoniteenuse jaoks vajalikke rakendusi. Sellise arengu omaksvõtmisel kasutajate poolt võib telefoniaparaadi peatselt asetada ühte ritta seadmetega, mille vajalikkus eraldi seadmena muutub päev-päevalt küsitavamaks.

Astudes selle sammu, olete ehk enda jaoks omistanud lühendile VoIP uue väärtuse. Sellest hetkest ei pruugi VoIP enam olla teie jaoks odav alternatiiv, vaid teenus, mis pakub teile seda, mis seni ei olnud võimalik või mida te võib-olla tahtagi ei osanud. Kuni tänapäevase arvutustehnika asemele ei astu mõni veel uuem ja revolutsioonilisem tehnoloogia, ei aegu ka interneti kaudu kõneside teenus.

Autor: Tarmo Reineberg