Edasine sõltub Luige sõnul sellest, kas hinnalanguse trend maailma naftaturul jätkub ja kuidas käituvad siinsed konkurendid. Ta ei välistanud, et mõningane hinnalangus lähipäevil siiski tuleb.
Eelmise aasta lõpetas Statoil Eesti 18,5 miljoni kroonise kahjumiga. Selle aasta eesmärk on Luige väitel mulluse kasumimarginaali säilitamine. See on üks põhjusi, miks kütusefirma ei saa nüüd hinda langetada, sest suurema osa aastast on töötatud oluliselt väiksema marginaaliga kui praegu.
Neste Eesti on sel nädalal langetanud diislikütuse hinda 15 sendi võrra ja bensiini hinda samavõrra üksnes Raplas ja Viljandis. Neste jaemüügijuht Artur Praun tunnistas, et autokütuse maailmaturul praegu valitsev hinnalanguse trend ja ka dollarikursi muutus on paljulubav, kuid olulist hinnalangust siinsetes tanklates ta lähipäeviks siiski ei ennustanud.
?Kui hinnad maailmaturul tõusid 90 sendi võrra, siis meie tõstsime vaid 30 senti, sest vastasel korral oleks bensiin 95 hakanud maksma üle 11 krooni liiter ja seda poleks siinne tarbija välja kannatanud,? selgitas ta põhjusi, miks nüüd ei saa üldise hinnalangusega kaasa minna.
Prauni hinnangul ei vasta tõele Äripäeva analüütiku arvutus, mis näitab, et kütuse jaemüüjate kasumimarginaal on viimase kuu ajaga kahekordistunud. ?Meie teenime rohkem käibe pealt,? nentis ta. See on ka üks põhjusi, miks hinda ei saanud liiga palju tõsta siis, kui selleks oli surve väljastpoolt olemas, sest siis oleks läbimüük vähenenud, selgitas Praun. ?Usume, et tarbija ootab hinna alandamist ja teeme seda esimesel võimalusel,? lubas ta.
Ainsana suurematest kütuse jaemüüjatest langetas eile õhtul oma tanklates bensiiniliitri hinda 15 sendi võrra Shell Eesti. Kütusefirma jaemüügijuhi Riina Aamissepa sõnul pole aga tegu mitte niivõrd hinnalangusega kui hinna korrigeerimisega turuolukorrast lähtuvalt. Nimelt oli Shelli bensiin seni konkurentide omast kallim.
Suurem allahindlus sõltub sellest, kui järsult langeb sisseostuhind ja kui kaua langustrend kestab, selgitas müügijuht. ?Me hindame olukorda terve aasta lõikes ja kuna on olnud väga raskeid kuid, pole ka marginaal kokkuvõttes oluliselt kasvanud,? selgitas Aamissepp.
Äripäeva analüütiku Tõnis Oja hinnangul on Eesti autokütuse jaemüüjate kasumimarginaal eelmisest hinnatõusust alates, mis oli 26. oktoobril, kasvanud kaks korda, ulatudes ligi kahe kroonini liitrilt. Suvekuudega võrreldes on see näitaja nüüd isegi kolm korda suurem. ?Viimase kolme aasta jooksul pole kütusemüüjad kunagi varem nii palju teeninud,? lausus Oja.