Leonid Apananski ei taha olla avalikkuse tähelepanu keskpunktis ja oma ärist ta eriti rääkida ei soovi. Apananskile meeldib olla niiditõmbaja. Kui päritakse tema firmade kohta, vastab ta mõistukõnes: ?Minule meeldib olla kokk. Teised söövad ja kiidavad, et küll on hea. Aga keegi ei tea, kes keetis.?

Hetkeseis: Apananski poolt viis aastat tagasi öeldu pidas paika. Tema viimaseks ?pidusöögiks? oli AB Kindlustuse Grupp. Tema keedetud ?supi? lõhn meelitas ligi paljusid inimesi, kes usaldasid oma raha koka hoolde. Alles hiljem said nad aru, et pakutav roog ei maitse ega lõhna kuigi hästi. Apananski ise saab aga erinevatele riiulifirmade viidates öelda, et tema ei tea, kes oli kokk.

Eestil ei ole välja kujunenud oma strateegiat ega prioriteete, eristamaks end teistest konkurentidest. Praegu pakub Eesti ennast kui odava tööjõuga riiki, kuid nii see ei jää ja samuti ei ole see tulevikustrateegia suhtes kasulik, kirjutas IMFi Eesti esinduse juht Basil Zavoico oma kommentaaris.

Zavoico kinnitusel areneb Eesti põllumajandus ka toetusteta. Oluline on säilitada tasakaalus eelarve ja piiranguteta kaubandus. Ei tohi teha takistusi maa müümisel välismaalastele. Riik peab müüma ettevõtetele maad mõistliku hinnaga ning ilma mõttetu bürokraatiata. Eesti ei tohi piirduda 5?7% suuruse majanduse kasvutempoga, sest Eesti konkureerib välisinvesteeringute meelitamisel kiiresti kasvavate Aasia riikidega. Et olla välisinvestorite silmis atraktiivne ka tööjõu kallinedes, tuleb pöörata rohkem tähelepanu haridusküsimustele. Eesti põhiline vara on tema inimesed.

Hetkeseis: Eelarve tasakaalus hoidmine on endiselt päevakajaline ja diskussioone tekitav eesmärk. Laari teine valitsus on kehtestanud kaubanduspiirangud. Valitsus rahuldub 5% suuruse majanduskasvuga ja koalitsiooni ei häiri see, et sama kiiresti kasvab ka Soome ja Rootsi majandus.