Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haridus ja koolitus ei ole erisoodustus

    Tulumaksuseaduse muudatused sätestavad uuendusena töötaja taseme- ja vabaharidusliku koolituse erisoodustusmaksu. Esimese alla käib näiteks kesk- ja kõrgema hariduse omandamine, kraadiõpe. Teine peab silmas tööoskuste tõstmisega mitteseotud haridusteed, silmaringi. Erisoodustusmaksu lajatamisega soovib seadus nähtavasti vältida firmast raha väljakantimist.
    Äripäev on veendunud, et litsentseeritud koolitajale makstud õppemaks peab olema maksuvaba muudest koormistest.
    Hariduse lugemine erisoodustuseks ei käi kuidagi kokku kiirele arengule orienteeritud Eesti vajadustega. Hariduse eest tuleb nii või teisiti maksta, täiesti arusaamatu on aga erisoodustusmaksu lisamine.
    Mis muud, kui riik kardab koolituskulude kantimist maksuvabadesse firmadesse, reisibüroodesse, puhkeküladesse. Et koolituse sildi all pannakse hoopis lõbus oleng püsti.
    Paraku lähtub riik siinkohal enda rikutuse tasemest, kuna tema ametnikud on korduvalt n-ö koolitust saanud soojades maades. Või võtame Jüri Mõisa 12 000kroonise keeleõppe Inglismaal keskklassi peres. Kas ka erafirma sama priiskavalt elab, vajab veel tõestamist.
    Litsentseeritud koolitajate kasutamine välistab koolitusraha ebasihipärase kasutamise. Ei saa ju reisibüroo või turismitalu koolituslitsentsi. Sama põhimõte ? litsentseeritud koolitaja õppemaksu saab maksustatavast tulust maha arvata ? kehtib edukalt füüsilise isiku ja tema ülalpeetavate koolituskulude kohta. Miks peaks see firmagi puhul teisiti olema.
    Ka praegu näeb seadus ette, et erisoodustusmaksu ei tule maksta, kui firmal õnnestub koolituskulude hädavajalikkus töö sooritamiseks ära tõestada. Ometi tundub koolituse sedavõrd kitsas piiritlemine robotlik: siit maalt sinnamaani ja mitte üks teadmine rohkem ? see oleks justkui silmaklapid hobusele.
    Hariduse vajalikkus on iseenesest mõistetav ja seda ei tule tõestada. Vaadata tuleb ainult seda, et koolituse andja oleks oma teadmiste-oskuste poolest tasemel. Riigil on siinkohal võimalus oma litsentsimistegevusega vahele astuda.
    Laialdasema hariduse vastu räägiks justkui kõrgema hariduse üleproduktsioon, sest kolmandik kõrgharitud inimestest ei leia erialast tööd. Siin võib viga olla ülepaisutatud riigipoolses tellimuses ja erialade dubleerimises kõrgkoolide vahel.
    Kui koolituse eest maksab firma, on ta otseselt huvitatud, et tema koolitatud töötaja tööta ei jääks. Samuti ei pea erafirma palgalehel nn igavest üliõpilast.
    Erisoodustusmaksu kaotamine aitaks tunduvalt valutumalt üle minna sotsiaalselt õiglasemale põhimõttele ? tasulisele kõrgharidusele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Soomes läheb poolemiljardise akukeemiatehase ehituseks
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.

Olulisemad lood

Kaupmees: kui vaja, otsime tarnija, kelle hinnad on vastuvõetavamad
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.