?Ühisprojekt kulgeb ilusti, teeme kõik, et rongist mitte maha jääda,? sõnas Käärik. ?Kui neli suurt firmat panevad seljad kokku ja ehitavad selle infrastruktuuri välja, annab see nii rahalise kokkuhoiu ja kui ka tunduvalt laiema kasutuspindala. Ei ole mõtet omavahel konkureerida.?
Kääriku sõnul on võimalik, et ET, EMT, Hansapank ja Ühispank loovad ühisfirma, mis hakkab sertifitseerimisteenuseid pakkuma. ?On ka teisi alternatiive,? täpsustas Käärik.
Kääriku sõnul on oodata, et ka riigipoolne aktiivsus suureneb, kuna suvel jõustub määrus, mille kohaselt peavad kodanikud saama asjaajamisega elektrooniliselt hakkama. ?See, millal saab digitaalallkirja tegelikkuses kasutada, sõltub mitte riigist, vaid sertifitseerimisteenuse pakkujatest ehk neist isikutest, kes annavad inimestele sertifikaadi, mis tõendab, et digitaalallkirja taga on just see konkreetne inimene,? ütles teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi. ?Esmaspäevast saavad soovijad esitada taotlusi sertifitseerimisteenuste osutamiseks.?
IT-firma Helmes finantsjuht Janne Petronite ütles, et Helmes on digiallkirja jõustumiseks valmis ja vajalik tarkvara on firmas olemas. ?Digitaalallkiri annaks väga suure aja kokkuhoiu, aeg ja inimese töö maksavad praegu palju,? rääkis ta. ?Saaks ilma partneri juurde minemata lepingule alla kirjutada, samas jääks ära palju rutiinset paberitööd, ei pea arveid sisestama, väheneks paberi- ja postikulud.?
Digitaalallkirja seadus võeti vastu tänavu märtsis.