Digiallkiri tuleb järgmisel aastal

?Võimalik, et firmasiseselt hakkame digitaalselt dokumente allkirjastama juba tuleva aasta jaanuaris, laialdasele kasutamisele võetakse digitaalallkiri tõenäoliselt 2001. aasta esimesel poolaastal,? ütles ASi Eesti Telefon (ET) juhatuse liige Andres Käärik eile.

ET sõlmis mais koostöölepingu Hansapanga, Ühispanga ja Eesti Mobiiltelefoniga (EMT) digitaalallkirja turvaliseks kasutamiseks vajaliku avaliku võtme infrastruktuuri (PKI ? Public Key Infrastructure) loomiseks.

PKI võimaldab teenuste tarbimist interneti kaudu turvaliselt ja osapooli identifitseerivalt. PKI kasutamisel saab inimene avaliku võtme ja kiipkaardi kujul oleva salajase võtme, mis võiks Kääriku sõnul maksta umbes 100 krooni. Salajane võti on inimese ainuvalduses ja selle abil saab anda digitaalallkirja näiteks kaupade ostmisel. Avalik võti on kõigile kättesaadav ja selle järgi võib allkirja andvat isikut identifitseerida.

?Ühisprojekt kulgeb ilusti, teeme kõik, et rongist mitte maha jääda,? sõnas Käärik. ?Kui neli suurt firmat panevad seljad kokku ja ehitavad selle infrastruktuuri välja, annab see nii rahalise kokkuhoiu ja kui ka tunduvalt laiema kasutuspindala. Ei ole mõtet omavahel konkureerida.?

Kääriku sõnul on võimalik, et ET, EMT, Hansapank ja Ühispank loovad ühisfirma, mis hakkab sertifitseerimisteenuseid pakkuma. ?On ka teisi alternatiive,? täpsustas Käärik.

Kääriku sõnul on oodata, et ka riigipoolne aktiivsus suureneb, kuna suvel jõustub määrus, mille kohaselt peavad kodanikud saama asjaajamisega elektrooniliselt hakkama. ?See, millal saab digitaalallkirja tegelikkuses kasutada, sõltub mitte riigist, vaid sertifitseerimisteenuse pakkujatest ehk neist isikutest, kes annavad inimestele sertifikaadi, mis tõendab, et digitaalallkirja taga on just see konkreetne inimene,? ütles teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi. ?Esmaspäevast saavad soovijad esitada taotlusi sertifitseerimisteenuste osutamiseks.?

IT-firma Helmes finantsjuht Janne Petronite ütles, et Helmes on digiallkirja jõustumiseks valmis ja vajalik tarkvara on firmas olemas. ?Digitaalallkiri annaks väga suure aja kokkuhoiu, aeg ja inimese töö maksavad praegu palju,? rääkis ta. ?Saaks ilma partneri juurde minemata lepingule alla kirjutada, samas jääks ära palju rutiinset paberitööd, ei pea arveid sisestama, väheneks paberi- ja postikulud.?

Digitaalallkirja seadus võeti vastu tänavu märtsis.