Andres Kärssin • 14. detsember 2000 kell 22:00

Analüütikud prognoosivad investeeringute kasvu

Ettevõtjate arengukava valmimisel osalenud Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri hinnangul on 8protsendiline majanduskasvu saavutamine vajalik ning samuti võimalik. ?Parim näide on Iirimaa,? lausus ta. ?Samuti on olemas ka teisi riike, mis on olnud võimelised pikka aega kiiresti kasvama.?

Lauri sõnul jääb Eesti majanduskasvu aeglustumise korral igaveseks ajaks maha kiirema arenguga riikidest, keda pole enam võimalik kinni püüda.

Analüütik lausus, et väljakäidud majanduskasvu määr on mõeldud keskmise näitajana, mõne aasta languse peaks omakorda kompenseerima paremate aegade suurem majandustõus.

Lauri ütles, et majanduskasvu oleks võimalik saavutada mitmete sisemiste näitajate arvel ? näiteks on kõvasti arenguruumi efektiivsuse parandamisel, piirata saaks kulutusi riigi tasemel.

Oluliseks pidas analüütik ka Euroopa Liiduga ühinemise temaatika teadvustamist. ?Sellega on seotud hulk revolutsioone, mis on ettevõtjale ja riigile küllalt kallid, kuid neid tuleb ikkagi kanda,? ütles Lauri viidates ettevõtja tasandile jõudvatele muudatustele, mis mõnikord on ootamatult järsud. Lauri sõnul oleks igati tänuväärne laiema diskussiooni tekkimine riigi majanduse arenguplaani üle ning suurem valmisolek erinevate väitluspoolte ärakuulamiseks, mis on seni puudulikuks jäänud.

Tänavuse aasta tõenäoliseks majanduskasvuks kujunevat 6,5% pidas Lauri heaks näitajaks. ?Majapidamiste tarbimine kasvas tugevasti. Tundub, et see läheb edasi ka järgmise aasta alguses,? märkis ta.

Tulevaks aastaks prognoosis analüütik samuti investeeringute märgatavat kasvu, ning seda mitte ainult välisinvesteeringute osas, vaid ka Eesti ettevõtete enda hulgas. ?Esimesel poolaastal pole selle koha peal üldmajanduslikke riske.? Lisaks investeeringutele on oluline roll mängida ka ekspordil.

Lauri hinnangul on oodata 2001.a esimesel poolel inflatsiooni kasvu, teisest poolaastast peaks inflatsioon taas langema. Jooksevkonto puudujääk peaks tulema parem kui prognoositud 5-6%protsendiline suhe SKPsse.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing kahtles 8protsendilise stabiilse majanduskasvu saavutamises lähiaastatel. ?See näitaja oleks kaks korda kiirem kui Euroopa keskmine,? lausus ta. ?Loomulikult võib selle seada endale eesmärgiks.?

Kunsingu sõnul on küll eeskujuna nimetatud Iiri viimase kümne aasta keskmine majanduskasv olnud 7,4 protsenti, kuid sealse kiire tõusu taga on paljuski ka Euroopa Liidu investeeringud.

Majanduskasvu üks oluline kriteerium Eesti puhul on eksport, märkis Kunsing. ?Üks aspekt on ka reaalpalga kasv. See peaks jääma mõistlikkuse piiridesse ega tohiks takistada toodete konkurentsivõime paranemist,? lisas ta. Analüütiku sõnul on praegu küll palga kasv kiire olnud, kuid samas on kasvanud ka tootlikkus.

?Praegu on olukord majanduses suhteliselt hea,? ütles Kunsing. ?Suuri probleeme peale tööpuuduse mina ei näe,? lisas ta, märkides, et see pole majanduskasvu seisukohalt iseenesest paha, sest näitab potentsiaali.

Omaette küsimus on aga see, kuidas need töötajad suudavad edaspidi kvalifitseeruda.

Ühispanga tänavune majanduskasvu prognoos on 6,6 protsenti. Kunsingu sõnul on ilmselt järgmisel aastal oodata selle kahanemist kuuele protsendile. ?Ilmselt aeglustub ekspordinõudluse kasv,? lisas analüütik. Samas ootab Kunsing 2001. aastalt investeeringute kasvu.

Sel aastal hoogsalt suurenenud eratarbimise kasv võib järgmisel aastal Sven Kunsingu hinnangul pisut pidurduda.

?Teise kvartali 11 protsenti võiks jääda suhteliselt tipulähedaseks tulemuseks,? eelistas analüütik pisut rahulikumat ja tasakaalustatud jätkusuutlikku arengut .

Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Sõrgi sõnul on kiire majanduskasv hädavajalik, et Eesti tõuseks vaeste riikide hulgast keskmike hulka. ?Tuleval aastal võiks kasv olla 6,5-8 protsenti,? märkis ta. ?Potentsiaal selleks on olemas.?

Keskpanga nõukogu esimees ja Tartu Ülikooli pangandusprofessor ütles, et majanduskasvu kiirenemist võimaldavad Eesti avatud majanduspoliitika ning välisinvesteeringute soosimine. ?Samuti arvan, et meie usaldusväärsust suurendab usaldusväärne raha- ja pangandussüsteem,? lisas ta.

Mart Sõrgi hinnangul ei tohiks maailma majanduskasvu aeglustumine kiirelt mõjutada Eesti kasvuperioodi, mis sai alguse pärast hiljutist kriisiperioodi.

Hetkel kuum