Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Analüütikud prognoosivad investeeringute kasvu

    Ettevõtjate arengukava valmimisel osalenud Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri hinnangul on 8protsendiline majanduskasvu saavutamine vajalik ning samuti võimalik. ?Parim näide on Iirimaa,? lausus ta. ?Samuti on olemas ka teisi riike, mis on olnud võimelised pikka aega kiiresti kasvama.?
    Lauri sõnul jääb Eesti majanduskasvu aeglustumise korral igaveseks ajaks maha kiirema arenguga riikidest, keda pole enam võimalik kinni püüda.
    Analüütik lausus, et väljakäidud majanduskasvu määr on mõeldud keskmise näitajana, mõne aasta languse peaks omakorda kompenseerima paremate aegade suurem majandustõus.
    Lauri ütles, et majanduskasvu oleks võimalik saavutada mitmete sisemiste näitajate arvel ? näiteks on kõvasti arenguruumi efektiivsuse parandamisel, piirata saaks kulutusi riigi tasemel.
    Oluliseks pidas analüütik ka Euroopa Liiduga ühinemise temaatika teadvustamist. ?Sellega on seotud hulk revolutsioone, mis on ettevõtjale ja riigile küllalt kallid, kuid neid tuleb ikkagi kanda,? ütles Lauri viidates ettevõtja tasandile jõudvatele muudatustele, mis mõnikord on ootamatult järsud. Lauri sõnul oleks igati tänuväärne laiema diskussiooni tekkimine riigi majanduse arenguplaani üle ning suurem valmisolek erinevate väitluspoolte ärakuulamiseks, mis on seni puudulikuks jäänud.
    Tänavuse aasta tõenäoliseks majanduskasvuks kujunevat 6,5% pidas Lauri heaks näitajaks. ?Majapidamiste tarbimine kasvas tugevasti. Tundub, et see läheb edasi ka järgmise aasta alguses,? märkis ta.
    Tulevaks aastaks prognoosis analüütik samuti investeeringute märgatavat kasvu, ning seda mitte ainult välisinvesteeringute osas, vaid ka Eesti ettevõtete enda hulgas. ?Esimesel poolaastal pole selle koha peal üldmajanduslikke riske.? Lisaks investeeringutele on oluline roll mängida ka ekspordil.
    Lauri hinnangul on oodata 2001.a esimesel poolel inflatsiooni kasvu, teisest poolaastast peaks inflatsioon taas langema. Jooksevkonto puudujääk peaks tulema parem kui prognoositud 5-6%protsendiline suhe SKPsse.
    Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing kahtles 8protsendilise stabiilse majanduskasvu saavutamises lähiaastatel. ?See näitaja oleks kaks korda kiirem kui Euroopa keskmine,? lausus ta. ?Loomulikult võib selle seada endale eesmärgiks.?
    Kunsingu sõnul on küll eeskujuna nimetatud Iiri viimase kümne aasta keskmine majanduskasv olnud 7,4 protsenti, kuid sealse kiire tõusu taga on paljuski ka Euroopa Liidu investeeringud.
    Majanduskasvu üks oluline kriteerium Eesti puhul on eksport, märkis Kunsing. ?Üks aspekt on ka reaalpalga kasv. See peaks jääma mõistlikkuse piiridesse ega tohiks takistada toodete konkurentsivõime paranemist,? lisas ta. Analüütiku sõnul on praegu küll palga kasv kiire olnud, kuid samas on kasvanud ka tootlikkus.
    ?Praegu on olukord majanduses suhteliselt hea,? ütles Kunsing. ?Suuri probleeme peale tööpuuduse mina ei näe,? lisas ta, märkides, et see pole majanduskasvu seisukohalt iseenesest paha, sest näitab potentsiaali.
    Omaette küsimus on aga see, kuidas need töötajad suudavad edaspidi kvalifitseeruda.
    Ühispanga tänavune majanduskasvu prognoos on 6,6 protsenti. Kunsingu sõnul on ilmselt järgmisel aastal oodata selle kahanemist kuuele protsendile. ?Ilmselt aeglustub ekspordinõudluse kasv,? lisas analüütik. Samas ootab Kunsing 2001. aastalt investeeringute kasvu.
    Sel aastal hoogsalt suurenenud eratarbimise kasv võib järgmisel aastal Sven Kunsingu hinnangul pisut pidurduda.
    ?Teise kvartali 11 protsenti võiks jääda suhteliselt tipulähedaseks tulemuseks,? eelistas analüütik pisut rahulikumat ja tasakaalustatud jätkusuutlikku arengut .
    Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Sõrgi sõnul on kiire majanduskasv hädavajalik, et Eesti tõuseks vaeste riikide hulgast keskmike hulka. ?Tuleval aastal võiks kasv olla 6,5-8 protsenti,? märkis ta. ?Potentsiaal selleks on olemas.?
    Keskpanga nõukogu esimees ja Tartu Ülikooli pangandusprofessor ütles, et majanduskasvu kiirenemist võimaldavad Eesti avatud majanduspoliitika ning välisinvesteeringute soosimine. ?Samuti arvan, et meie usaldusväärsust suurendab usaldusväärne raha- ja pangandussüsteem,? lisas ta.
    Mart Sõrgi hinnangul ei tohiks maailma majanduskasvu aeglustumine kiirelt mõjutada Eesti kasvuperioodi, mis sai alguse pärast hiljutist kriisiperioodi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiinas lahvatasid koroonavastased meeleavaldused
Kohtutäituri riiuli peal ootab oma saatust salakaup
Toidutootja: kallima kraami müük kukub, aga odavpood pole võimule pääsenud

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Ansip Euroopa kiibikriisist: muust maailmast sõltumine on tupiktee
Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi hinnangul on Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine hädavajalik.
Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi hinnangul on Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine hädavajalik.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Kõik juhtimise artiklid
Ukraina
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Tüli Eesti suurfarmis: ukrainlane lahkus murtud sõrmede ja tühjade taskutega Tööandja hädas ukrainlaste suhtumisega
TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
Ettevõtjate suur kriisiküsitlus: oma töötajaid tuleb kiivamalt hoidma hakata
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Dünaamiliste reklaamidega kliente püüdma
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas digilahenduste agentuuri ADMi juht ja digimeedia strateeg Riho Pihelpuu ja digiturunduse strateeg Tuulikki Kuuseorg, kellega arutletakse edukat Toyota Facebooki integreeritud kampaaniat.
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas digilahenduste agentuuri ADMi juht ja digimeedia strateeg Riho Pihelpuu ja digiturunduse strateeg Tuulikki Kuuseorg, kellega arutletakse edukat Toyota Facebooki integreeritud kampaaniat.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.