Liikluskindlustuse alusel kuulub hüvitamisele nii isikukahju kui ka varakahju. Lisaks hüvitatakse vigastatud sõiduki õnnetuspaigalt äratoimetamise kulud ja kannatanul seljas olnud riiete ning kaasas olnud esemete kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju.

Samuti kuulub hüvitamisele kahju, mis tekkis teistele isikutele nende kokkupuutumisest kannatanuga liiklusõnnetuse ajal või selle järel, sh kannatanute kiireks raviasutusse toimetamiseks kasutatud sõiduki sisemuse kahjustamisest ja määrdumisest tulenev kahju.

Hüvitatakse ka kahju, mis sellele sõidukile tekitati tahtlikult vigastatu säästmiseks tema sõidukisse paigutamisel ja raviasutusse toimetamisel. Viimati muutusid kahjuhüvitise piirmäärad sel nädalal. Varakahju piirmäär tõusis 1,2 miljonilt 1,6 miljoni kroonini, isikukahju piirmäär 4,5 miljonilt 5,5 miljonini.

Piirmäära ületavat summat ei hüvitata. Hüvitamise eelduseks on liiklusõnnetuse vormistamine ja sellest nõuetekohaselt teatamine. Kindlustushüvitise taotleja on kohustatud säilitama sõiduki ja muu hävinud või kahjustatud vara liiklusõnnetusjärgses seisundis seni, kuni selle on üle vaadanud kindlustaja nimetatud ekspert, kuid mitte kauem kui viis ööpäeva.

Kohustusliku liikluskindlustuse, hüvitusnõude aegumise tähtajaks on seaduses sätestatult varakahju korral üks ja isikukahju puhul kolm aastat alates liiklusõnnetuse toimumisest. Selle tähtaja mahamagamisel lootust hüvitisele enam pole. Tõsi küll, kohustatud isik võib alati pärast aegumistähtaega nõude täita. Ka kohtuvaidluse korral kohaldab kohus hagi aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Samas pole mõistlik arvata, et kindlustusjuristid nõude aegumise kohaldamise võimaluse kahe silma vahele jätaksid. Nii ajutisest kui ka püsivast töövõimetusest või kannatanu surmast tuleneva kahju, samuti ka varakahju suuruse hindab kindlustushüvitise taotleja.

Kahju suuruse aluseks on meditsiinidokumendid, senised ja kindlustusjuhtumijärgseid tulusid tõendavad dokumendid, samuti andmed hävinud vara maksumuse või kahjustatud vara taastamiskulude kohta, mis lisatakse kahju hüvitamise taotlusele. Mõlemal juhul võib esitada lisaks dokumendid liiklusõnnetusega kaasnenud muude otseste kulude kohta, mis kuuluvad samuti hüvitamisele.

Kõige levinum hüvitusviis varakahju korral on kannatanu sõiduki taastamine. Kindlustusseltsil on õigus valida taastamist teostav ettevõte.

Kui kindlustatud vara pole võimalik mõistlike kulutustega taastada, tuleb leppida rahalise hüvitisega. Hüvitatavate kahjude puhul ei loeta remonti enam põhjendatuks, kui selle maksumus ületab 80% sõiduki avariieelsest väärtusest. Kui kindlustusandja hüvitab sõiduki hävimisest tuleneva kahju täielikult, on tal õigus sõiduki jäänustele. Sama kehtib hüvitatud detailide, sõlmede jm kohta.

Kohustuslikus liikluskindlustuse puhul sätestab liikluskindlustusseadus hüvitamise tähtajaks kolm kuud pärast hüvitistaotluse esitamist.

Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik ja kindlustuse tingimused, sealhulgas kahjude hüvitamise kord kõigile seltsidele ühtsed. Tegelikult klassikalises mõttes kindlustuslepingu tingimusi tänase seisuga ei eksisteeri, vaadata tuleks liikluskindlustuse seadust (RT I 1995, 48, 744) ja mitmeid vastavat valdkonda reguleerivaid määruseid.

Autor: Aare-Matti Inglist