Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti elu edeneb, aga eestlane viriseb ikka

    Eesti elanikkonna rahulolu demokraatia arenguga on langenud kümne aasta madalaimale tasemele: vaid 25 turu-uuringu firma Saar Poll küsitletud eestlastest on rahul demokraatia arenguga Eestis ja 67 igatseb tugevat juhti, kes lööks Eestis korra majja.
    Äripäev on üllatunud ? mida paremini Eestil läheb, seda rohkem eestlane viriseb.
    Eriti paneb hämmastama arvamus, et Eesti vajab kõva kätt. Oli tõesti Stalin nii väärt mees, et tema järgi peaks joonduma Eesti tänane juht? Või leidub hea näide kõva käega valitsejast mõne teise rahva juurest ? Hitler, Pinochet: kõva käsi + majandusedu? Võimuka valitseja ootajaile ütleb pensionär Mauno Reisner: ?Ei oska öelda, mis see kõva käsi tähendab. Inimene, kes teistega nõu ei pea, on päris loll, lolli valitsejat ei taha.? (EPL 20.12).
    Andrus Saar ütleb, et rahulolematuse kasv on väga tihedalt seotud elanikkonna toimetulekuga. Tõsi, mida suuremad on inimese sissetulekud, seda enam on ta rahul, ja mitte ainult demokraatia arenguga. Ja vastupidi. Kuidas see haakub suure juhi ihalusega ? pole ükski Kõva Käsi kaugemast ja lähemast minevikust pakkunud massidele mesist elu, hästi elasid vaid Juht&Sõbrad.
    Samas, kui üle kahe kolmandiku elanikkonnast oleks puruvaesed, stressis, vaevleks uute oludega kohanemisraskustes, nagu võib küsitluse tulemuste järgi arvata, oleks Eesti riik ilmselt juba kokku kukkunud.
    Ometi läheb majandus tõusujoones: majanduskasv kiireneb, eksport on võrreldes 1999. a suurenenud üle 40, jätkub välisinvesteeringute vool, ettevõtted laienevad, luuakse uusi ettevõtteid. Suurenenud on riigi toetus suurtele peredele, pensionäri elatusraha on enam kui viiekordistunud.
    Mida on kolmikliit nii hullu teinud, et Saar Polli küsitletud on sellises masenduses? Uuringu tulemustest võib järeldada, et Laari valitsus kujutab suisa ohtu Eesti demokraatiale. Samal ajal soovitakse Laari asemel Toompeal näha kodukootud Stalinit, kes Eestis demokraatiale lõplikult tuule alla teeks.
    Kahtlemata on rahval rahulolematuseks põhjust ja selle on andnud Laari valitsus ise. Kesine on tema PR-töö: ministrid ei argumenteeri piisavalt oma otsuseid (nt Narva Elektrijaamade erastamine), teevad tegusid, millele ei leia mõistlikku seletust, või rikuvad kokkuleppeid. Viimane viis nt põllumehed meelt avaldama. Ei suudeta piiri panna sala(suitsu, viina, kütuse)kaubandusele. Meenub ka võimuvõitlus Tallinnas.
    Valitsejad osutavad sageli sõrmega ajakirjandusele, kes kujundavat negatiivset meelsust. Kuid lehed ei saa halbu otsuseid ega rumalaid tempe heaks kirjutada. Ent meedia ei tõmba tervele Eesti riigile vett peale seepärast, et valitsejad teevad vigu, vaid pakub ka lahendusi.
    Arvamusuuringus küsitletud võib asetada samale pulgale nt Delfi jututoas kirjutajatega ? mõlemad kasutavad juhust auru väljalaskmiseks. Anonüümsus lisab sappi. Virisemisega pole aga keegi suutnud oma elujärge parandada. Tule parem aita, kus viga näed laita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Saunum sihib teisel poolaastal Jaapanit ja Kanadat
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Tänavune viljasaak tuleb parem kui mullu
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.