Eesti elanikkonna rahulolu demokraatia arenguga on langenud kümne aasta madalaimale tasemele: vaid 25 turu-uuringu firma Saar Poll küsitletud eestlastest on rahul demokraatia arenguga Eestis ja 67 igatseb tugevat juhti, kes lööks Eestis korra majja.

Äripäev on üllatunud ? mida paremini Eestil läheb, seda rohkem eestlane viriseb.

Eriti paneb hämmastama arvamus, et Eesti vajab kõva kätt. Oli tõesti Stalin nii väärt mees, et tema järgi peaks joonduma Eesti tänane juht? Või leidub hea näide kõva käega valitsejast mõne teise rahva juurest ? Hitler, Pinochet: kõva käsi + majandusedu? Võimuka valitseja ootajaile ütleb pensionär Mauno Reisner: ?Ei oska öelda, mis see kõva käsi tähendab. Inimene, kes teistega nõu ei pea, on päris loll, lolli valitsejat ei taha.? (EPL 20.12).

Andrus Saar ütleb, et rahulolematuse kasv on väga tihedalt seotud elanikkonna toimetulekuga. Tõsi, mida suuremad on inimese sissetulekud, seda enam on ta rahul, ja mitte ainult demokraatia arenguga. Ja vastupidi. Kuidas see haakub suure juhi ihalusega ? pole ükski Kõva Käsi kaugemast ja lähemast minevikust pakkunud massidele mesist elu, hästi elasid vaid Juht&Sõbrad.

Samas, kui üle kahe kolmandiku elanikkonnast oleks puruvaesed, stressis, vaevleks uute oludega kohanemisraskustes, nagu võib küsitluse tulemuste järgi arvata, oleks Eesti riik ilmselt juba kokku kukkunud.

Ometi läheb majandus tõusujoones: majanduskasv kiireneb, eksport on võrreldes 1999. a suurenenud üle 40, jätkub välisinvesteeringute vool, ettevõtted laienevad, luuakse uusi ettevõtteid. Suurenenud on riigi toetus suurtele peredele, pensionäri elatusraha on enam kui viiekordistunud.

Mida on kolmikliit nii hullu teinud, et Saar Polli küsitletud on sellises masenduses? Uuringu tulemustest võib järeldada, et Laari valitsus kujutab suisa ohtu Eesti demokraatiale. Samal ajal soovitakse Laari asemel Toompeal näha kodukootud Stalinit, kes Eestis demokraatiale lõplikult tuule alla teeks.

Kahtlemata on rahval rahulolematuseks põhjust ja selle on andnud Laari valitsus ise. Kesine on tema PR-töö: ministrid ei argumenteeri piisavalt oma otsuseid (nt Narva Elektrijaamade erastamine), teevad tegusid, millele ei leia mõistlikku seletust, või rikuvad kokkuleppeid. Viimane viis nt põllumehed meelt avaldama. Ei suudeta piiri panna sala(suitsu, viina, kütuse)kaubandusele. Meenub ka võimuvõitlus Tallinnas.

Valitsejad osutavad sageli sõrmega ajakirjandusele, kes kujundavat negatiivset meelsust. Kuid lehed ei saa halbu otsuseid ega rumalaid tempe heaks kirjutada. Ent meedia ei tõmba tervele Eesti riigile vett peale seepärast, et valitsejad teevad vigu, vaid pakub ka lahendusi.

Arvamusuuringus küsitletud võib asetada samale pulgale nt Delfi jututoas kirjutajatega ? mõlemad kasutavad juhust auru väljalaskmiseks. Anonüümsus lisab sappi. Virisemisega pole aga keegi suutnud oma elujärge parandada. Tule parem aita, kus viga näed laita.