• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toidame Soome kalurit ja Vene kalatööstust

    ?Eesti toidab Soome kalurit,? väitis Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi, pidades silmas, et mitmed Eesti suuremad kalatöötlejad kasutavad olulisel määral välismaist päritolu toorainet.
    Üheks välismaise kala ostjaks peab Noormägi Eesti suurimat kalatöötlejat AS Maseko. Viimase õigusdirektor Rudolf Pulman seda väidet ei kinnitanud ega lükanud ka ümber. ?Meie ostame kala suuremates kogustes,? ütles Pullmann. ?Sellest võite ise järeldusi teha.?
    Kala ostu välismaalt, küll väikeses koguses, kinnitas Viru Kalatööstuse OÜ juhatuse esimees Agu Laanemets. ?Ostsime meil aastas kuluvast 10 000 tonnist väljastpoolt Eestit 1500 tonni,? ütles ta.
    Samas väitis Laanemets, et sisseveetavast kalast mitu korda suurem kogus müüakse Venemaale ja Ukrainasse. ?Minu arvutuste kohaselt töötlevad kolm Eesti suurimat kalatöötlejat vaid poole Eestis püütavast kalast,? ütles Laanemets.
    Keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonna peaspetsialisti Enne Kobakese väitel võib välja veetav kogus ulatuda isegi 40 protsendini Eesti kalurite püütud 80 000 tonnist räimest ja kilust.
    Soome laevadelt on tänavu ostetud umbes 5600 tonni räime ja kilu ehk kuus korda vähem, kui mullu sisse osteti. Samas kinnitasid nii Eesti Kalaliidu juht Noormägi kui ka Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Toivo Orgusaar, et naaberriikide kala sissetung on tuntav.
    ?Praegune nõudlus kala järele on Eestis suurem, kui Eesti kalurid suudavad pakkuda,? väitis Noormägi. ?Lisaks on Eesti kaluritel probleeme jää lisamise ning kala värskusega. Jäämasinaid Eesti kaluritel pole.?
    Eesti kalurid jäävad konkurentidest maha ka logistilise süsteemi poolest. ?Üks kalur toob tonni kala ühte, teine teise kohta,? rääkis Noormägi. ?Tööstustel on aga lihtsam osta suur kogus korraga, mis ka kohale tuuakse.?
    Logistilise süsteemi puudumist kinnitas ka Agu Laanemets. Tema väitel ostab kaluritelt kala ja müüb Viru Kalatööstusele küll mitu transpordifirmat, kes omavad kala veoks vajalikku tehnikat.
    Kalatöötlejate probleemiks on ka kalurite umbusklik suhtumine neisse. ?Hoidutakse pikemaajalistest lepingutest,? kinnitas Laanemets. ?On ka juhtumeid, kus kokkuleppele vaatamata müüakse kala sellele, kes viis senti kilolt rohkem maksab.?
    ?Soome ja Rootsi kalurid hoiavad kala kokkuostuhinda kunstlikult madalal,? väitis Saaremaa Traallaevade Ühingu juhataja Mihkel Undrest.
    Undresti kinnitusel võimaldab välismaa kaluritel Eestis konkureerida madal kütte hind. ?Aktsiisivaba kütus, mida Soome kalurid kasutavad, maksab viie krooni ringis,? väitis ta. Konkurentide pealetungi hõlbustab Undresti väitel ka Eesti püügilimiidist kümnendiku oksjonile panek.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.