Keskkonnaküsimused valmistavad kõnelustel ELiga muret

Uuest aastast algaval Rootsi Euroopa Liidu eesistumisajal alustab Eesti läbirääkimisi raskemate teemade üle, millest võtmeküsimuseks kujunevad keskkonnaprobleemid, kirjutab Eesti Päevaleht.

?Keskkonnapeatükk kujuneb lakmustestiks, sest kõigil liikmesriikidel on selles palju taotlusi üleminekuperioodideks. Euroopa Komisjon on aktsepteerinud selles osas peaaegu kõiki Eesti taotlusi,? ütles ELiga läbirääkimisi juhtiv välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann. Tema sõnul on ELi sätestatud normid ja eeskirjad Eestis senikehtivatest enamasti rangemad ning nende rakendamine eeldab suuri investeeringuid.

Streimanni kinnitusel taotleb Eesti üleminekuperioodi vee- ja jäätmesektoris ning prügilate ja looduskaitse osas, viimase hulka kuulub ka jahipidamine. ?Üleminekuperioodid on pikad, kestes kohati isegi 2013. aastani,? märkis ta. Keskkonnapeatüki osas on Eestile problemaatilisemaks õhu ja vee kvaliteedi tagamine ning looduskaitse.

Vee kvaliteedi tagamisel on kulukaim ja aeganõudvaim joogivee ettekirjutuste rakendamine ja selles osas taotleb Eesti üleminekuperioodi aastani 2013, et ehitada välja ja remontida veevarustussüsteemid ning veepuhastusjaamad. Üleminekuperioode vajab Eesti ka põhjaveele, ohtlike ainete pinnavette juhtimisele, asulareoveele ja nitraatidele kehtestatud ettekirjutuste elluviimiseks.