Kas Eesti Pank peaks eraldama rohkem raha riigieelarvesse?

Esiteks on Eesti Panga (EP) kasumiteenimine üldse üks must lugu. Ta tegutseb nagu mõni kommertspank. Eelmisel aastal sai ta ligi 80 miljonit kahjumit, sel aastal räägitakse ligi 700miljonilisest kasumist. Tegelikult peaksid EP vahendid olema paigutatud stabiilselt ja teenima kolm-neli-viis protsenti pidevalt ehk umbes 400-500 miljonit igal aastal. Ei ole ka selle 700 miljoni juures selge, kas see on kasum, või see, palju ta valuutat teenis. Pole selge, mis otstarbel EP oma valuutareserve kasutab. Samas meil sisuliselt keskpanka pole, on valuutakomitee, seda, kui üks mees istub kohal, rohkem vaja polekski ? mehhanism on ju automaatne. Meil kulutab see keskpank, mida pole olemaski, sadu miljoneid, tavaliselt on ta ise oma kasumi ka ära söönud. Teiseks ? loomulikult peaks EP andma kindla osa kasumist eelarvesse ja see peaks olema 75%. Tema reservis on eesti rahva raha, mitte mingisugune panga teenitud raha. See on isegi väga hästi pakutud, pole mitte mingit põhjendust, et EP kasutusse jätta rohkem raha. Ning valuutareserv peab olema sellise kontrolli all, et niisugused 800miljonilised kõikumised oleks välistatud.

Janno Reiljan heidab kord ette, et Eesti Pank käitub kommertspangana ? teenib kasumit, kord, et ei käitu ? kui teenib vähe. Selles, mis puudutab Eesti rahasüsteemi ja keskpanka, lähevad meie arvamused lahku, me esindame siin täiesti erinevaid maailmu. Mingisuguse poliitilise otsuse alusel ei saa aga eraldada Eesti Panga kasumist mitte midagi riigieelarvesse, EP ei ole poliitiliselt manipuleeritav organisatsioon. Poliitika, nii riigikogu kui ka täitevvõim on siiski mitmel korral üritanud sirutada käe Eesti Panga kasumi järele. Esmane on siiski Eesti Panga enda kapitaliseeritus, et ta saaks täita neid funktsioone, mis on talle pandud, tühja rahakotiga ei saa ta seda teha.

Eesti Panga nõukogu on kehtestanud Eesti Panga seadusele tuginedes selge reglemendi, millal ja mis ulatuses eraldatakse raha riigieelarvesse. Ja seda pärast seda, kui on tehtud eraldised Eesti Panga kapitalidesse ja reservidesse. Mingisugust n-ö ette absoluutselt fikseeritud riigieelarvesse eraldatava summa suurust ei ole olemas, vaid see kujuneb tulenevalt Eesti Panga konkreetse aasta kasumist. Kuidas täpselt, sõltub väga paljudest asjaoludest ja eeskätt ikkagi võlakirjade hinna muutustest maailmaturul.