• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,44%38 603,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,44%38 603,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • 11.01.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenuga kaasneb tulumaks

Kuigi säte mõjutab eelkõige neid firmasid, kellel on väikese töötajate arvu tõttu väike palgafond, reguleerib seadus kaudselt ka raamatupidamises mitte kajastuvate ümbrikupalkade maksmist, mistõttu on sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summa väiksem.
Seni tuli ettevõtjal maksta sarnase põhimõtte järgi tulumaksu vaid füüsilistele isikutele tehtud ettemaksetelt ja avanssidelt. Sellel aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatus laiendab seda ka laenudele, mida on juriidiline isik andnud kõikidele temaga seotud füüsilistele isikutele. Paragrahv 8 järgi on seotud isikuks töötaja, juhtimis- või kontrollorgani liige ning nende sugulased, samuti aktsionärid ja osanikud, kellele kuulub üle 10% firma kapitalist. Seega nõuab seadus tulumaksu ka juhatuse liikmele antud laenusummalt, kuigi äriseadustik seda keelab.
?Autot ei tohi ka ju ilma lubadeta juhtida, haldusõigusrikkumiste seadustik aga sätestab trahvimäära lubadeta juhtidele,? kommenteeris Audit EA audiitor Rein Ruusalu.
Kui laenu saaja on summa tagasi maksnud, on ettevõttel õigus vähendada varem tekkinud tulumaksukohustust ning taotleda enammakstud tulumaksu tagastamist.
?Sätte eesmärk on ära hoida ka nii-öelda fiktiivsete laenude andmine, mida hiljem tegelikult ei tagastata,? kommenteeris Kristjan Järve audiitorfirma Rimess MRI maksu- ja õigusabi osakonnast. ?Juba varasema seaduse redaktsiooni seletuskirjas viidati fiktiivsete laenude maksustamise vajadusele, kuid laenude mõiste puudumine maksuobjektide hulgast ei võimaldanud maksuametil füüsilistele isikutele antud laene avansside pähe maksustada, sest sisuliselt on tegemist eri tehingutega,? selgitas Järve.
?Seaduse eesmärk pole mitte mingil juhul kärpida firmade majandustegevust,? ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. ?Kuid me peame siiski mõistlikuks, et krediiti annab ikkagi pank ning ettevõte tegeleb tootmisega,? kommenteeris ta ning lisas, et säte mõjutab pigem neid, kes üritavad kuidagi sahkerdada.
Rein Ruutsoo hinnangul on aga seaduse efektiivsus taolistele sahkerdajate ning ümbrikupalkade maksjate või fiktiivsete laenude andjate ohjamisel null. ?See on ühepäeva ärimehe poliitika ning on palju lihtsamad viisid petturluse ohjeldamiseks,? selgitas Ruusalu.
Kristjan Järve sõnul kärbib seadusemuudatuse efektiivsust aga isikute ringi kitsenemine, sest ettevõtted võivad mõningase pingutuse tulemusel leida ikka kas mõne endaga mitteseotud juriidilise või füüsilise isiku, kellele soovitud laen anda, et too isik omakorda saadud laenu eelnevalt küll seotud, kuid temaga juba mitteseotud isikule edasi laenaks.
?Sel juhul oleks tegemist küll teeseldud tehinguga, mille taga olnud varjatud tehingut oleks maksuametil õigus maksustada, kuid mille tõestamine oleks keeruline,? selgitas Järve.
Järve näeb võimalust sellise olukorra tekkeks, kus tasuta laenuandmist maksustatakse kaudselt mitmekordselt juhul, kui laenusaajaks on töötaja erisoodustuse mõistes. Kõigepealt maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga puudu olevad laenuintressid, kui seda on antud alla 8% ja täiendavalt veel laenuandmist ennast, mis ületab 50% maksumaksja poolt eelneval kuul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakset.
Käesolevast aastast võivad nimekirja kantud ja põhikirja alusel tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused ning registreeritu kirikud, kogudused ja koguduste liidud teha maksuvabasid mitterahalisi kingitusi füüsilistele isikutele väärtuses kuni 500 krooni.
Tulumaksuseaduse paragrahvis § 49 on muudetud ka erinevaid tulumaksuvabasid piirmäärasid. Maksuvabalt võib teha väljamakseid 3% ulatuses sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast kingitusteks ja annetusteks nimekirja kantud mittetulundusühingutele, sihtasutustele, samuti kirikutele ja kogudustele ning 2% ulatuses esinduskuludeks ja ametiühingutele kingitusteks ja annetusteks.
Kui esinduskulud ja kingitused ning annetused ametiühingutele on lubatust väiksemad, võib kasutamata summa arvel teha maksuvabalt kingitusi ja annetusi nimekirja kantud mittetulundusühingutele, sihtasutustele kirikutele ja kogudustele. Kui aga kingitusteks ja annetusteks mõeldud maksuvaba 3% osa väljamaksetest on täielikult kasutamata, ei tohi selle arvel suurendada maksuvaba esinduskulu summat.
Käesolevast aastast on kehtetu seaduse paragrahvi 50 lõige 3, mis piiras neid soodustusi, mida residendist äriühing annab dividendi saamiseks õigustatud isikule, ilma et dividendide väljamaksmise otsust oleks vastu võetud. Seega on Eesti juriidiliste isikute vahelised ettevõtlusega seotud tehingud maksuvabad. Varjatud kasumieraldised on aga endiselt maksustatud siis, kui hüve saajaks on residendist juriidilise isikuga seotud mitteresident või füüsiline isik.
Aule Kindsigo, audiitorfirma Rimess
Paragrahvi 48 lõikes 4 tehtud muudatusest järeldub, et igasugune palgaks antud kaup, teenus, loonustasu, maksustatakse kui erisoodustus.
Erisoodustus ja palk on tööandjale võrdse hinnaga, kui välja arvata töötusekindlustuse eelnõu, mille kohaselt tuleks 0,5% tasuda palgalt, erisoodustuselt mitte.
Rahas palga maksmisel isikustatakse kinnipeetud tulumaks ja makstud sotsiaalmaks, erisoodustuse puhul isikustamist aga ei toimu.
Kui osa palka makstakse mitterahaliselt ning tasutakse kõik palgamaksud, siis mitterahaline palga osa jääb isikustamata, kuigi tööleping võib otseselt sätestada mitterahalise palga täpsed kriteeriumid antud konkreetsele isikule.
Rein Ruusalu, AS Audit EA audiitor
TV1 omanikfirma Eesti Sõltumatu Televisiooni AS maksis 1998. aastal telekanali töötajatele kokkuleppelise osa töötasust kolme firma kaudu, mis olid registreeritud maksuvabas piirkonnas. Tehingu varjamiseks sõlmiti TV1 töötajatega laenulepingud, mille tagasimaksete sooritamise tähtaeg peaks algama 2005. aastast. Kui telekanali töötajad tähtaja saabudes eelneva kokkuleppe alusel ei kavatse laenu tagasi maksma hakata, ei saa maksuamet nende seitse aastat tagasi teenitud tulu kontrollida ja tulumaksu välja nõuda. Maksuamet avastas ümbrikupalkade maksmise ning nõudis TV1-lt välja 12 miljonit krooni maksuvõlga.
Sätte eesmärk on ära hoida ka nii-öelda fiktiivsete laenude andmine, mida hiljem tegelikult ei tagastata, kommenteeris Kristjan Järve audiitorfirmast Rimess MRI.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 15:18
Las me korraldame sinu peo! UMA, Lore ja Lessner Noblessneris pakuvad maitsvat toitu ja vinget meelelahutust
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele