Kuritegude arv Eestis kasvas

Kokku registreeriti Eestis 2000. aasta 12 kuuga 57 799 kuritegu, samal ajal õnnestus avastada 17 952 kuritegu, teatas Politseiamet.

Avastatud kuritegude hulk on võrreldes 1999. aasta 12 kuuga kasvanud 3026 kuriteo võrra, registreeritud kuritegude hulk 6260 võrra.

Seoses eelmise aasta suvel kehtima hakanud Kriminaalmenetluse koodeksi muudatustega pole päris võrreldavad 2000. aastal ja 1999. aastal registreeritud kuritegude üldnumbrid, sest seadusemuudatus toob kaasa kriminaalmenetluse alustamise varasemast sagedamini.

Eestis registreeritud kuritegudest moodustavad enamiku varavastased kuriteod, neid registreeriti 45 641. Varavastastest kuritegudest on kõige levinumad salajased vargused, mida registreeriti 38 117. Sealhulgas on 1999. aastaga võrreldes 303 fakti võrra vähenenud vargused korteritest ja 1105 fakti võrra sõidukitest.

Mullu pandi 12 kuuga toime 1104 isikuvastast kuritegu, sama ajaga avastati 738 isikuvastast kuritegu. Seejuures pandi toime 143 tahtlikku tapmist ja avastati 115 tahtlikku tapmist. Tahtlike tapmiste arv vähenes 1999. aastaga võrreldes 14 võrra. Ka tänavakuritegevus vähenes eelmisel aastal 1999. aastaga võrreldes 797 fakti võrra.

Kokku hukkus mullu 12 kuuga Eestis erinevate kuritegude tagajärjel 374 inimest, mida on võrreldes 1999. aasta sama ajaga 28 võrra vähem.

Liiklusõnnetusi oli 2000. aastal 1494. Liiklusõnnetustes hukkus kuuga 205 inimest, mis on 27 inimest vähem kui 1999. aastal sama ajaga. Samas on kasvanud 123 võrra liiklusõnnetustes vigastada saanute arv, ulatudes sel aastal 1814-ni.