Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohtla-Järve reoveepuhastuse renoveerimine maksab 470 mln
Viiendik Eesti reostuskoormusest tuleb Kohtla-Järve piirkonnast, seetõttu on sealse reoveepuhasti renoveerimine ülitähtis. Piirkonda kuuluvad ka Jõhvi ja Kiviõli linn ning ümberkaudsed vallad, mis kasutavad samuti puhastusseadmeid. Suure koormuse seadmetele annab mitu keemiatööstusettevõtet.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Marko Tuurmanni sõnul kujutaks piirkonna reovee puhastamata jätmine endast nii kohaliku kui ka rahvusvahelise kaaluga ökokatastroofi. Varem ASile Kiviter kuulunud puhasti uuendamine seiskus 1999. aastal. Valmis suudeti selleks ajaks ehitada kaks järelsetitit.
Amortiseerunud on ka piirkonna kanalisatsioonitorustikud, mistõttu kanalisatsiooni tungiv pinnasevesi põhjustab reoveepuhastussüsteemide ülekoormust.
ISPA taotluse ettevalmistamisega tegeleva Taani firma Ramboll konsultandi Eghert Danieli sõnul oleks tehniliselt otstarbekam puhastada korraga kogu regiooni nii tööstus- kui ka olmereoveed. Projekti on haaratud Jõhvi, Ahtme, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, Püssi ja Sonda omavalitsused.
Rambolli arvestuste kohaselt kuluks kompleksse reoveepuhastussüsteemi (koos kogumissüsteemidega) ehituse pikaajaliseks investeeringuks kokku 470 mln krooni, millest reoveepuhasti renoveerimise orienteeruv maksumus oleks ligi 130 mln krooni. Renoveerimistöödega plaanitakse ühele poole saada 2005. aastaks.
Tuurmanni sõnul on projekti raames plaanis puhastada ka poolkoksi- ehk tuhamägedelt nõrguvad reostunud sademeveed ja arendada reoveesettekäitlust. Kogu reoveepuhastuse projektlahenduse alternatiivid vajavad veel põhjalikku läbikaalumist.
Kohtla-Järve projekti rahastamiseks on kavandaud lisaks ELi ISPA fondile veel omavalitsuste, riigieelarve ning ettevõtete vahendeid.
ISPAst finantseeritakse sel aastal neli projekti
Nädal Eestis viibinud kõrgetasemeline Euroopa Liidu strukturaalfondi ISPA delegatsioon peaks garanteerima Eestile nelja suuremastaapse projekti finantseerimise. Eestit on uudistamas ISPA direktor, endine ja uus Eesti delegatsiooni kontaktisik ISPA juures.
?Kohtutud on paljude Eesti ametnikega ning praegu kestab kohtumine rahandusministeeriumiga, ütles ministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Katri Elja-Taal reedel.
Käesoleval aastal on ISPA finantseeritavad projektid tõenäoliselt Tallinna uue prügila rajamine ja Pääsküla prügila sulgemine, ütles Elja-Taal. Lisaks saavad toetust Kohtla- Järve veepuhastusseadmed ja Koidula piiripunkt.
Autor: ÄP Online