• OMX Baltic0,35%272,56
  • OMX Riga−0,05%873,92
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,31
  • OMX Vilnius−0,07%1 048,87
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,81%8 074,41
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,33
  • OMX Baltic0,35%272,56
  • OMX Riga−0,05%873,92
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,31
  • OMX Vilnius−0,07%1 048,87
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,81%8 074,41
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,33
  • 25.01.01, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Panga ülevaade monetaarkeskkonna arengutest detsembris

Kitsa rahapakkumise maht oli detsembri lõpus 20,4 miljardit krooni ja laiema rahapakkumise maht - 32,7 miljardit krooni. Võrreldes novembri lõpu seisuga kasvas kitsas rahapakkumine 738 mln krooni võrra, samal ajal kui laiem rahapakkumine alanes 344 mln krooni võrra.
Mõlema rahaagregaadi aastakasvutempo aeglustus teist kuud järjest. Eelkõige
puudutas aastakasvutempo aeglustumine laiemat rahapakkumist, milleaastakasvunäitaja alanes detsembris 26,5%ni. See oli tingitud niitähtajaliste hoiuste kui ka valuutahoiuste vähenemisest; ainukesena kasvasidnõudmiseni hoiused. Hoiuseintresside tasemes detsembris olulise tähendusegamuutusi aset ei leidnud. Reaalsektori 3-12 kuu pikkuste tähtajalistekroonihoiuste intress püsis ligikaudu 5% tasemel.
Detsembri lõpus kasvasid valitsuse hoiused 343 miljoni krooni võrra. Selle
peamiseks põhjuseks oli pankade pankrotimenetlustes tagasisaadud rahasummadetagastamine valitsusele.
Pankade-poolse kodumaise finantseerimise kogumaht ulatus detsembri lõpus
34,7 miljardi kroonini, millest pangalaenud moodustasid 32,0 miljarditkrooni ning pankade omanduses olevad kohalike ettevõtete võlakirjad 2,7miljardit krooni.
Eraettevõtetele antud uutest laenudest suundus detsembris kõige rohkem
vahendeid kinnisvarasektorisse ja kaubandusse; kõigist uutest laenudestmoodustasid need sektorid vastavalt 20,7% ja 16,9%. Uute laenude maht jäisiiski varasemate laenude tagasimaksetest väiksemaks, nii et laenujääk eikasvanud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 13:28
Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele