OMX Baltic−0,42%300,01
OMX Riga−0,06%892,98
OMX Tallinn−0,6%2 068,62
OMX Vilnius0,24%1 202,47
S&P 5000,22%6 211,68
DOW 30−0,1%44 451,62
Nasdaq 0,81%20 366,65
FTSE 100−0,09%8 777,52
Nikkei 225−0,56%39 762,48
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,79

OMX Baltic−0,42%300,01
OMX Riga−0,06%892,98
OMX Tallinn−0,6%2 068,62
OMX Vilnius0,24%1 202,47
S&P 5000,22%6 211,68
DOW 30−0,1%44 451,62
Nasdaq 0,81%20 366,65
FTSE 100−0,09%8 777,52
Nikkei 225−0,56%39 762,48
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,79

25.01.01, 10:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Panga ülevaade monetaarkeskkonna arengutest detsembris

Kitsa rahapakkumise maht oli detsembri lõpus 20,4 miljardit krooni ja laiema rahapakkumise maht - 32,7 miljardit krooni. Võrreldes novembri lõpu seisuga kasvas kitsas rahapakkumine 738 mln krooni võrra, samal ajal kui laiem rahapakkumine alanes 344 mln krooni võrra.

Mõlema rahaagregaadi aastakasvutempo aeglustus teist kuud järjest. Eelkõige

puudutas aastakasvutempo aeglustumine laiemat rahapakkumist, milleaastakasvunäitaja alanes detsembris 26,5%ni. See oli tingitud niitähtajaliste hoiuste kui ka valuutahoiuste vähenemisest; ainukesena kasvasidnõudmiseni hoiused. Hoiuseintresside tasemes detsembris olulise tähendusegamuutusi aset ei leidnud. Reaalsektori 3-12 kuu pikkuste tähtajalistekroonihoiuste intress püsis ligikaudu 5% tasemel.

Detsembri lõpus kasvasid valitsuse hoiused 343 miljoni krooni võrra. Selle

Artikkel jätkub pärast reklaami

peamiseks põhjuseks oli pankade pankrotimenetlustes tagasisaadud rahasummadetagastamine valitsusele.

Pankade-poolse kodumaise finantseerimise kogumaht ulatus detsembri lõpus

34,7 miljardi kroonini, millest pangalaenud moodustasid 32,0 miljarditkrooni ning pankade omanduses olevad kohalike ettevõtete võlakirjad 2,7miljardit krooni.

Eraettevõtetele antud uutest laenudest suundus detsembris kõige rohkem

vahendeid kinnisvarasektorisse ja kaubandusse; kõigist uutest laenudestmoodustasid need sektorid vastavalt 20,7% ja 16,9%. Uute laenude maht jäisiiski varasemate laenude tagasimaksetest väiksemaks, nii et laenujääk eikasvanud.

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Uudised

02.07.25, 18:30

Raadiohommikus: suurtehingud Eesti ärimaastikul ja maailma finantspealinna hullutav kommunist

Uudised

02.07.25, 18:24

USA miljardipettuses süüdistatava kaitsja: ta ei saanud aru, et on osa suurest skeemist

Börsiuudised

02.07.25, 17:35

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Uudised

02.07.25, 17:34

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Börsiuudised

02.07.25, 17:13

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Advokaat Andri Rohtla plaanib vahistamist vaidlustada.

USA miljardipettuses süüdistatava kaitsja: ta ei saanud aru, et on osa suurest skeemist

Ametnikel on võrreldes sama asutuse töötajaga nii mõnedki eelised, aga ka piirangud. Rahandusministeerium tahab neid ühtlustada.

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

USA miljardipettuses süüdistatava kaitsja: ta ei saanud aru, et on osa suurest skeemist

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Otsus on seotud vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisega.

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 14 t
Toimumiskoht:
Tallinn