Teise pensionisamba raha kasvab kuni 5% aastas

Rahandusministeeriumis on alles väljatöötamisel nõuded ja piirangud, mis teise samba investeeringute halduritele kehtestatakse. ?Ilmselt lubatakse paigutada aktsiatesse kuni 40% klientide varadest,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna spetsialist Kadi Oorn. Tema sõnul võidakse samaaegselt lõdvendada nõudeid kolmanda sambaga tegelejatele. Näiteks suurendada aktsiatesse paigutada lubatavate varade mahtu 70 protsendini ja vähendada ajalisi piiranguid pensionihaldajatele.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Priit Potisepp ütles, et enamik fondihaldureid ja kindlustusseltse peavad investeerimispiiranguid vajalikuks. ?Kuid minu arust on suur põhimõtteline probleem siiski olemas. Kliente kavatsetakse kaitsta ainult rahapaigutajate süülise tegevuse eest. Tururiskid on kliendi kanda ning kapitaligarantii, rääkimata tootluse garantiist, puudub,? ütles Potisepp. ?Fondihaldurid võiksid rohkem omakapitaliga vastutada ? analoogselt kindlustusseltside tegevusprintsiibiga,? lisas ta.

Üheks teguriks, mis võiks ärgitada teise sambaga liituma, peakski olema investeeringute tootlus. Oorni sõnul on ?realistlik ja mitte eriti optimistlik? loota 5protsendilist reaaltootlust, samas kui Euroopas on vastav näitaja 8% ringis.

?Siin tuleb tähelepanelikult jälgida tootesse kalkuleeritud kulusid. Kui need on liiga madalad, ei luba need pakkuda kvaliteetset varade haldamist. Kui liiga kõrged, siis hävitavad aga tootlust,? selgitas Potisepp. Tema hinnangul võiks inflatsiooni ületav tootlus ehk reaaltootlus olla pikemas perspektiivis 3-4%. ?Tootluse arvutamisel ei ole aga lubatav fondiosaku puhasväärtuse kasvu demonstreerimine analoogselt tänase praktikaga. Arvesse tuleb võtta kõik lisatasud, näiteks sisenemis- ja väljumistasu,? rõhutas Potisepp.

Tõenäoliselt selle aasta lõpus käivituvasse pensionisüsteemi teise sambasse kogunevaist investeeringutest on huvitatud eelkõige siin juba tegutsevad kindlustajad. ?Välismaised fondid on küll huvi tundnud, kuid kuna siinne turg on ikka liiga väike, siis pole see huvi olnud suur,? ütles rahandusministeeriumi spetsialist Oorn. Ta ei soovinud täpsustada, kes on huvi tundunud. ?Poolast näiteks, neil on seal endal päris hästi läinud,? mainis ta siiski.

?Turu väiksuse juures on välismaiste fondihaldurite elav huvi ebatõenäoline, eriti kuna potentsiaalsed tegijad on siinsed pangad,? tõdes Potisepp. ?Kindlasti siseneks sellesse ärisse Sampo Pank, kasutades panga ja kindlustuse kanaleid,? uskus Potisepp.

Sampo Eesti Elukindlustuse juhatuse esimees Ulla Ilisson kinnitaski, et Sampo on kindlasti huvitatud teises sambas osalemisest. Tema sõnul aitab teise samba käivitumine olulisel määral kaasa inimeste teadlikkuse kasvule pensioniteema osas.

?Praeguseks on elukindlustusseltsid sõlminud orienteeruvalt 25 000 pensionikindlustuse lepingut, mis katab alla 5% töövõimelisest elanikkonnast. Inimeste vähese huvi ja aktiivsuse peamise põhjusena võibki välja tuua vähese informeerituse, mida teise samba käivitamine aitaks parandada,? ütles Ilisson. ?Samas on väga mitmetelt aspektidelt teine ja kolmas sammas sarnased, mistõttu võib see inimestes teatud segadust tekitada,? tõdes ta.

Praegu toimiv kolmas sammas on vabatahtlik kogumiskindlustus, kuhu inimene saab tulumaksuvabastusega paigutada kuni 15% oma netotulust. Teine sammas on praegu kavandatud kohustuslikuna uutele tööturule sisenejatele ja vabatahtlikuna kõigile teistele. Kui aga keegi sellega liitub, siis on edasine osalemine kohustuslik. See tähendab, et inimene peab maksma oma palgast 2% teise samba fondi ning riik lisab sellele töötaja sotisaalmaksu arvel veel 4%.

Potisepa sõnul on kõik elukindlustusseltsid huvitatud individuaalsel kogumisel põhineva osa suurendamisest pensionisüsteemis.

Möödunud aastal sõlmisid tulumaksusoodustusega pensionikindlustust pakkuvad elukindlustusseltsid enam kui 15 000 lepingut, kokku on selliseid praegu ligi 25 000. Preemiaid laekus mullu 117 miljonit krooni. Tulumaksusoodustuse tõttu peab riik seega tagastama kindlustusvõtjaile enam kui 30 miljonit. ?Koormus riigile on mõõdukas ja kontrolli all,? hindas olukorda Potisepp.