Valmiv majandusprogramm hindab kulusid

Kevadel valmib ministeeriumide ja Eesti Panga ühistööna ELiga liitumise eelne majandusprogramm, mis on üks valitsuse strateegilistest dokumentidest. Programm sisaldab keskpikka makromajanduslikku prognoosi ning fikseerib üldised majanduspoliitika kvantitatiivsed eesmärgid, majanduspoliitilised instrumendid ja struktuursed reformid järgmiseks neljaks aastaks.

Siseriiklikult kujuneb sellest keskne majanduspoliitikat käsitlev strateegiline dokument, millest lähtuvad ka eelarvepoliitika põhijooned.

Majandusprogrammi eesmärgid on ka ELiga liitumiseks vajalike Kopenhaageni majanduskriteeriumide täitmine ? toimiva turumajanduse olemasolu, võime toime tulla ELi konkurentsisurvega ning valmisolek täita liikmelisusest tulenevaid kohustusi. Programm planeerib ka EMUga ühinemiseks tehtavaid ettevalmistusi.

Struktuursete reformide peatükis käsitletakse reformide eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Samuti hinnatakse reformide maksumust ja nende mõju majanduse arengule, s.h riigieelarvele. Käsitlemist leiavad teiste hulgas tervishoiureform, haldusreform, pensionireform, keskkonnainvesteeringud jm.

Eelnimetatud reformide läbiviimine on küll kulu, ent reformide tulemusena saavutatav efektiivsuse tõus võimaldab tulevikus riigieelarve kulusid kokku hoida. Selle arvel on võimalik suurendada ka pensione, toimetulekutoetusi, summasid tööhõive programmidele, teadus- ja arendustegevuseks, ettevõtluse arendamiseks jne.

Keskkonnaministeerium hindab EL nõuete täitmiseks vajalikke avalike sektori kulutusi (nii riigi kui kohalike omavalitsuste poolt) keskkonnainvesteeringuteks kuni 2013. aastani 10 miljardi krooni ulatuses. Riigieelarvesse laekuvad selleks vahendid ressursi-, aktsiisi- ja saastemaksude kaudu ning laenudena. Kui lisada ka välisabi Euroopa Liidust (ca 4 mld krooni) ning erasektori kulutused (peamiselt Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi poolt tehtavad), saame summaarselt 26,38 mld krooni.

Seega: valitsusasutustel on väljatöötamisel esialgsed hinnangulised investeeringumahud, mis on vajalikud struktuursete reformide teostamiseks ning muude oluliste lisanduvate kulutuste kohta. Arvutuste tegemisel on loomulikult kasutatud nii analüüse, uurimistöid kui ekspertide hinnangut. Koonddokumendiks saab valitsuse liitumiseelne majandusprogramm.

Ka erasektori investeeringuvajaduste väljaselgitamiseks on tellitud mitmeid uuringuid. Toiduainetetööstuse moderniseerimiseks vajalike investeeringute vajadust selgitas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring. Sealt tuleneb 1 miljardi krooni suurune investeeringute vajadus. Põllumajanduse potentsiaal võib olla küll suurem, ent see tuleb ka kusagil konkurentsivõimelise toodanguna realiseerida.

Eesti majanduse konkurentsivõime vajab tugevdamist nii või teisiti. Ka siis, kui me Euroopa Liiduga ei liituks, oleks meie kõige arvestatavam turg Euroopa Liidu turg, mis juba täna annab kaks kolmandikku Eesti kaubavahetuse mahust.

Konkurentsivõime tõustes on võimalik suurendada ekspordi lisaväärtust, sealhulgas lõpptoodangu osatähtsuse suurendamisega ekspordi struktuuris. See suurendaks kasumlikkust ettevõtjale ning väljenduks ka SKP tõusus, millest omakorda saaks kasu see osa elanikkonnast, kelle toetused, pensionid jne. olenevad riigieelarve mahust.