Äripäev Online?i Foorum: Kas Euroopa Liit pidurdab Irimaa arengut?

Iirimaa on minu mäletamist järgi EMU liige, mis asetab talle sellega seoses ka teatavad kohustused, seda eelkõige monetaarpoliitika vallas. Viimasega seoses peab Iirimaa ajama ka konservatiivset fiskaalpoliitikat, mis ei tohi olla vastuolus Euroopa keskpanga poolt kujundatava monetaarpoliitikaga.

Iirimaa valis vabatahtlikult EMU liikmelisuse, mistõttu need mängureeglid olid teada juba varasemalt. Iiri valitsuse poolne maksukärbete kava on puht majanduslikus mõttes absoluutselt vastutustundetu, niigi kõrge inflatsiooni tingimustes soovitakse veel makse alandada. Kuigi pole päris usutav et Iiri vastutustundetu käitumine heidab varju eurole tervikuna ei saa seda päris välistada.

Muide kunagi eelmisel aastal leppisid ELi rahandusministrid kokku ühes raamistikus, mis kehtestas teatavad reeglid millal teatavaid fiskaalpoliitilisi meetmeid kasutada võib ja millal mitte. Üks neist oli, et majandusliku kasvu kõrgperioodil ei tohi alandada maksukoormust, kuna see tekitab soovimatut tasakaalutust. See raamistik võeti ühehäälselt vastu.

Iirmaa käitumises mängivad oma osa ka lähenevad valimised, poliitikud üritavad populistlike sammudega võimule tagasi pääseda.

Maksude alandamises ei oleks midagi taunitavat, kui sellega kaasneks ka eelarve kulude vähenemine või kasvutempo pidurdumine. Iirimaal soovitakse maksukärpega paralleelselt aga eelarve kulusid suurendada. On ka selge, et EL ei saa Iirimaa suhtes silma kinni pigistada või teha erandeid.

Teema on Eestis huvitav sellepärast, et seni on ELi toetajad väitnud, et EL ei sekku Eesti maksupoliitikasse. Nüüd selgitab Andres, et vastavalt kokkuleppele ei tohi majandusliku kasvu kõrgperioodil alandada maksukoormust. Tõenäoliselt hakkab see kehtima ka Eesti kohta pärast meie liitumist.

Võib-olla ei ole probleem aga mitte Iirimaas vaid tõesti ELi fiskaalpoliitikas, mida on väidetavalt kritiseerinud ka IMF, kelle hinnangul on ELi fiskaalpoliitika liialt karm.

Keskmine hinnatase on Eestis ca 2-3 kordam madalam kui Skandinaavia ja ELi juhtriikides. Hinnatase on madalam seetõttu, et inimesed teenivad vähem raha. Kiire majanduskasvu korral sissetulekud kasvavad, ja tarbimine suureneb, mis omakorda suurendab inflatsiooni. Inflatsiooni ohjata saab vaid majanduskasvu pidurdades.

Iirimaa näide annab alust karta, et Euroopa Liiduga ühinemine, mitte ei lähenda meid selle elatustasemega vaid säilitab olemasoleva vahe.

Loomulikult kätkeb kiirelt arenev majandus endas tuntud riske. Kuid on ka vastupidiseid näiteid: Lääne-Saksamaa 1945-1960 või Aasia tiigrid paarkümmend aastat hiljem ja ehk ka Iirimaa täna.

Minu meelest peaks meie majanduspoliitiline eesmärk olema kiire majanduskasv, mille puhul peame arvestama kõrge inflatsiooni ja muude ülekuumenemisest tingitud tagasilöökidega. Alternatiivina pakutav stabiilne vaesus Euroopa Liidus oleks väga mage variant.