Korterit ostes tuleb jälgida maja üldist seisukorda

Esmajärjekorras tasub korterit valides tähelepanu pöörata hoone üldisele seisukorrale, sest seda ei ole korterit ostval üksikisikul hiljem võimalik enda soovide kohaselt muuta.

Positiivselt mõjuvad hoonet teenindav renoveeritud katlamaja ning hoone enda küttesüsteemide kaasaegsus, mis muutuvad küttematerjali hinna kallinemisel üha olulisemaks. Hea on, kui on vahetatud sooja ning külma vee torustikud ning paigaldatud kahetariifne elektrienergia mõõdik.

Kasulik on välja selgitada, kui kaugele on selles hoones jõutud korteriomandite moodustamisega.

Hoone trepikojas tehtud remont ja selle üldine heakord näitab majaelanike (ja korteriostja tulevaste naabrite) suhtumist oma elukeskkonda.

Korteri juures tuleks eelkõige tähelepanu pöörata uste ja akende seisukorrale, põrandakatete väljanägemisele ja sanitaarruumide korrasolekule. Vähem tähelepanu väärib seinakatete viimistluse seisukord ning kvaliteet, kuna on üsna tõenäoline, et inimene korterisse sisse kolides ei leia eest tema maitsele vastavat tapeeti või värvi ning see vahetatakse välja. Korterit müües tasub teada, et elamuühistutes asuvate korterite müügihinnad on keskmiselt 10% madalamad analoogsetest korteristest, mille puhul on moodustatud korteriühistud. Seda tulenevalt asjaolust, et elamuühistu puhul ei saa korteri müügi korral selle potentsiaalne ostja koormata korterit pandiga. Enne korteri müümist võiks silmas pidada, et vaid korteris tehtud optimaalne remont kajastub ka korteri müügihinnas.

Enamasti mõjub korteri müügihinnale (ka müügiprotsessile) positiivselt üsna lihtsalt saavutatavad head esmamuljet loovad toimingud, nagu näiteks tubade ja põrandate koristamine ning üleliigsete asjade kõrvaldamine korterist. Kuigi sellised toimingud ei muuda eluruumi iseenesest väärtuslikumaks, aitavad need siiski kaasa ostajas positiivse üldmulje loomisele ning ta võib küsitud hinnaga kiiremini soostuda.

Üsna tihti soovib korteri või elamu senine omanik oma vara müües kätte saada nii ostuhinna kui ka aastate vältel elamispinna korrashoiuks ja remontimiseks tehtud kulutused.

Siin tuleb aga silmas pidada, et turg ei pruugi aktsepteerida korteri peale aja jooksul tehtud kulutusi (seda tulenevalt nii potentsiaalsete ostjate majanduslikest võimalustest kui ka maitse-eelistustest). Eriti tuleb see ilmsiks siis, kui tehtud kulutused ja nendega kaasnevad muudatused korteri viimistluses on üldlevinud tavade kohaselt liialt luksuslikud ning lähtuvad vaid korteri senise kasutaja maitse-eelistustest. Seetõttu on ostja jaoks sageli määrava tähtsusega eluruumi normaalne korrasolek, mitte aga kasutatud materjalide kõrge hind.

Kuna korterit ei saa teisaldada teisi maitse-eelistusi omavasse ning jõukamasse tarbijaskonda, siis tekivad käärid senise omaniku soovide ning tõenäolise müügihinna vahel.

Autor: Tõnu Luts