USA majanduse olukord oli keskne teema nädalavahetusel Itaalias Palermos toimunud maailma juhtivate tööstusriikide keskpankurite ja rahandusministrite kohtumisel. Lõppkommünikees tõdeti, et maailmamajandus ei jää USA kiirest pidurdamisest puutumata, ent otsest kriisiohtu ei ole.
?Ehkki maailmamajanduse kasv jääb aeglasemaks, kui me eelmisel kohtumisel (septembris) eeldasime, on põhilised kasvu toetavad tegurid suurtes tööstusriikides püsinud muutumatuna,? seisab avalduses.
Samas alandas Rahvusvaheline Valuutafond USA selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,7 protsendile, mis on pessimistlikum USA keskpanga ennustatud 2?2,5%. Maailmamajanduse kasvu korrigeeris IMF 4,2 protsendilt 3,4 protsendile.
USA majanduse väljavaateid tumestasid veelgi reedel avaldatud andmed. Tööstustoodangu langus neljandat kuud järjest kinnitas kasvu seiskumist ja viimase 10 aasta kõrgeim tootjahindade tõus vähendas keskpanga manööverdamisruumi laenuintressidega.
Kardetakse stagflatsiooni, mis tähendab hindade kiiret tõusu ajal, mil majanduskasv aeglustub.
Siiski ei märkinud G7 kohtumise lõppdokument, et eurotsoon peaks maailmamajanduse kasvumootori rolli USA-lt üle võtma ning Euroopa Keskpank samuti intresse alandama.
Kohtumisel sai tuleristsed USA uus rahandusminister Paul O?Neill, kelle skepsis valuutaturu interventsioonide ja makromajandusliku poliitika koordineerimise vastu on Euroopa ja Jaapani murelikuks teinud.
O?Neill leiab, et kriisid on tingitud turu vaba toimimise kitsendamisest ning lahendus oleks ?anda inimestele vajalik informatsioon ning panna nad oma tegude eest vastutama?. Euroopa arvates peab eriti nüüd, kui USA majandus sellises tempos jahtub, koostöö veelgi tihenema.
Oma väljaütlemiste kaalu sai O?Neill tunda reedel, kui ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung antud intervjuud tõlgendati kui Washingtoni loobumist ?tugeva dollari poliitikast?. Dollar kukkus protsendi võrra, kuni USA rahandusministeerium ametlikult teatas, et valitsuse poliitika ei ole muutunud.
Turud on võimaliku muutusega spekuleerinud endise suurtööstuse juhi USA rahandusministriks nimetamisest peale. Arvataks, et O?Neill on rohkem valmis USA eksporditööstusele vastu tulema, mis aitaks ühtlasi majanduskasvu taastumist.
Toimunut võib analüütikute sõnul võtta kui signaali, et uuele valitsusele ei ole tugev dollar enam nii ?püha? kui Clintoni valitsusele.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.