Büroohoonete buum asendub kortermajadega

Andres Kärssin 20. veebruar 2001, 00:00

Arendajad vaatavad tulevikku optimistlikult ? majanduse tõusuga on kaasnenud inimeste ostujõu ja tarbimise kasv, pankade hoogne laenutegevus soosib kinnisvara soetamist, samuti on suudetud maha müüa mitmete mõne aasta eest valminud majade korterid.

?Korterelamute rajamine on massiliselt hoogustunud, samuti on projektistaadiumis korterelamuid palju,? tõdeb Arco Vara Tallinna büroo hindaja-analüütik Martin Otsa. Tema sõnul on korteritehingute arv mullu võrreldes varasemate aastatega kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra.

Tallinna kesklinnas on jaanuarikuu seisuga ehitamisel või ehituse lõppjärgus viis äri- ja eluhoonet kokku 133 korteriga. Möödunud aastal jõudis lõpule 210 korteri ehitus, millest veidi üle poole on praeguseks müüdud.

Kinnisvaraekspert Tallinn OÜ asedirektor Aivar Roosiku sõnul senine büroohoonete ehitus asendumas kortermajade rajamisega, samuti on arendajad hakanud kortermajadega rohkem kesklinna poole liikuma. Nii näiteks on tema sõnul õigustatud city?sse esimeste uute elumaja rajamisega võetud risk ? Tartu mnt 16b majas on müüdud enamik korteritest. Samas kõrval Tartu mnt 18 valmivas kallite korteritega majast on välja müüdud umbes kolmandik, millele maaklerid loodavad peatselt valmiva näidiskorteri abil märgatavalt lisa saada.

Tänavu kevadel ja suvel lüüakse kopp maasse mitme uue korterelamu ehitusel. FKSM alustab Stockmanni kvartalis Maakri tänaval 19korruselise kõrghoone ehitust, kuhu tuleb sadakond korterit. Nii Roosiku kui ka Otsa hinnangul teeb FKSM julge sammu ning selline korraga valmivate korterite hulk tekitab turul parajat konkurentsi.

Koger & Partnerid alustab Kadriorus Vilmsi tänaval eluhoone ehitust, AS Kolle kavatseb rajada kaks korterelamut Ravi tänavale, ELL Kinnisvara osalusel alustatakse mitme 8korruselise maja ehitamist Tõnismäele endise Tööjõureservide ujula asemele. Ning neile enam-vähem kindlatele plaanidele on tõenäoliselt lisandumas tõenäoliselt veelgi kavandamisjärgus kinnisvaraprojekte.

Roosiku hinnangul lisandub lähema paari aasta jooksul kesklinnas üle 250 uue korteri, mis koos praegu pakkumisel olevaga moodustab kokku 400?450 korterit. Lisaks veel vanalinnas renoveeritavad korterid.

Kes on aga keskmiselt 15 000 krooni ruutmeetrist maksva korteri ostja? Kinnisvarafirmade ekspertide hinnangul selleks nüüd meie keskklass, või kuidas teda ka nimetada, küll ei ole. Selliste kesklinna korterite ostjate hulgas on palju välismaalasi, ka esinduskorterit otsivaid firmasid.

?Uued arendusprojektid on eelkõige orienteeritud äriinimestele, kelle kiire elutempo juures on aeg ja mugavused väga olulised ning kel on olemas eramu või maakodu,? märgib Roosik. Tema sõnul ei õnnestu ruutmeetri maksumust palju allapoole ka tuua, sest lisaks ehitusmaksumusele tahavad oma osa saada ka arendajad.

Martin Otsa sõnul liiguvad siinse inimese väärtushinnangud pigem niipidi: korter magalas ? korter kesklinnas ? maja. Ehk siis võimaluse korral eelistab eestlane kallile korterile maja ning siin pakuvad alternatiivi Tallinna lähiümbrusesse plaanitavad uuseramurajoonid kuni 1,5 miljonit krooni maksvate majadega.

Uus Maa Grupi analüütik Ain Kivisaar tõdes eilse Äripäeva veergudel, et uutele korteritele pole plahvatuslikku tormijooksu oodata, kuna elanike maksevõime ei jõua vajadustele ja soovidele järele. Samas aga soosib Tallinna kinnisvara hindade pidev kasv laiapõhjalise nõudluse tekkimist uusehitiste järele.

Kiire realisatsiooni tagaks valmiskorteri hinnatase 9000?10 000 krooni ruutmeetrist, mis oleks võimalik saavutada arendajate suurte mahtude korral ehk siis investorid ei peaks mõtlema ainult kahe-kolme maja ehitamisele, vaid tervete tänapäevaste elukvartalite loomisele.

Uuele linnakorterile pakub hinnavõrdluses alternatiivi hiljuti

väljahõigatud odava peremaja idee, mille teostumiseks oleks vaja omavalitsuste abil.

Erinevalt Tallinna linna pakkumisest kinkida krundid ja rajada kommunikatsioonid ei suuda aga pealinna ümbritsevad vallad projekti toetada.

?Päris tasuta me maad jagama ei hakka,? ütles Saku vallavanem Arvo Pärniste. ?Me ei saa teha üks ühele seda, mida Tallinn praegu pakub,? lisas ta.

Vallavanema sõnul saab vald arendajale mingis osas vastu tulla maa puhul ning samuti on võimalik rajada omavalitsuse kulul näiteks mõni mänguväljak, kuid ehituse poole pealt pole vald suuteline kaasa rääkima. ?Kahtlen, kas seda suudab isegi Tallinn,? lisas Pärnaste.

Pärniste sõnul on Sakus praegu küll mõned arendusprojektid ettevalmistamisel, kuid need on eeskätt suunatud olemasoleva asustuse tihendamisele, mitte laiendamisele.

Samuti lükkas eelmisel nädalal Harku vallavanem Sulev Roos ajakirjanduses ümber väited, nagu kavatseks vald eraldada peremaja projekti tarvis tasuta maad. Roos märkis, et seni on arendajad ostnud maad eraisiku käest. Ka pole vallal kavas ehitada peremaja projektile vajalik tänavavalgustus ja teed.

Lisaks eelnimetatutele käib peremajade projekti praegune toetamine ajakirjanduse andmeil üle jõu Raasiku, Jõelähtme, Saue ja Rae vallalale.

Tänavu aasta algul tutvustasid Hansapank ja Merko Ehitus avalikkusele peremaja projekti, kus majade maksumus algab 640 000 kroonist. Arendajad soovivad, et omavalitused kingiksid odavatele eramutele krundid ja rajaksid selleks kommunikatsioonid, mis aitab maja hinda madalal hoida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing