Kuidas maraton edukalt läbida?

?Võistlustulle ei maksa kippuda neil, kes pole pikema aja jooksul vähemalt kaks-kolm korda nädalas mingit sporti teinud. Vähe on sellest, et ollakse lihtsalt aktiivse eluviisiga inimene,? kinnitab spordimeditsiini keskuse spordiarst Virve Vask. Luud ja liigesed peavad olema võistlemiseks ette valmistatud. Tervet treenimata inimest, kes peab äkki kõik oma jõuvarud mängu panema, varitsevad eelkõige luude-lihaste traumad. Terve inimese süda ja hingamine kohanevad ootamatu koormusega kiiremini kui tugiliikumisaparaat.

Tervisehädade ja isegi selliste kahtluste korral tuleks nõu pidada arstiga ja koos otsustada, kas võistlusest osa võtta või mitte.

Kõik sagedased külmetushaiguste põdejad aga peaksid enne pikemalt külma kätte minekut enese karastamisega tegelema, et loodetud energiasüsti asemel mitte tõvevoodisse jääda.

Külmetamise ärahoidmiseks vajalikust riietusest ei saa talispordiharrastajad üle ega ümber. Liigutamine ajab higistama, see on igati kasulik ja kehast jääkaineid välja transportiv protsess. Et higistamine ei pöörduks tervise vastu, peab nahk saama korralikult hingata.

Suusataja peaks kandma spetsiaalsest võrkmaterjalist pesu, mis laseb higil keha pinnalt järgmistesse riidekihtidesse auruda, jättes naha meeldivalt kuivaks ja soojaks. NB! Meesterahva spordipesul võiks olla alakõhu piirkonnas tihedam riidekiht, mis kaitseb tuule eest. Kui seda pole, saab apteegist osta eraldi kaitse. Kontorisoojaga harjunud meestel on pakase kätte sattudes alakeha üks haavatavamaid kohti. Naised on enda tervise suhtes tavaliselt hoolivamad ja ka nende kehaehitus on selline, et kõhu rasvapolster hoiab sooja.

Pesu peale tuleks tõmmata villased või puuvillased pluus ja püksid.

Jalad on soojas ega higista, kui üksteise otsa tõmmata kaks paari sokke ? alla õhukesed villased või puuvillased, peale tugevamat sorti villased sokid.

Suusakostüüm olgu tuult pidavast materjalist. Jope ja püksid on parem variant kui ühes tükis kombinesoon. Kasuks tuleb, kui küünarnuki- ja põlvekohad on tugevdatud materjalist, mis iga kukkumise järel katki ei lähe.

Müts peab istuma tihedalt peas. See tuleks silmini pähe tõmmata, nii et kõrvad ja kukal oleksid ka soojas. Eriti kardavad külmetamist kukal ja otsmik.

Õhemate villaste labakute peale võib tõmmata tugevamast riidest kindad. Kasutada võib ka spetsiaalseid talispordikindaid.

?Selleks, et organism saaks koondada energiavarusid, ei tohi paar päeva enne võistlust koonerdada süsivesikurikka toiduga,? ütleb Vask. Kõige parem toit võistluspäeva hommikul on spordiarsti sõnul puder. Kui plaanis on kohe algusest peale tempo üles kruvida, tuleks kõht täis süüa kolm tundi enne võistlust. Rahvasportlased võiks süüa poolteist tundi enne starti.

Kui rajal pole organiseeritud söömist, siis tuleb kaasa võtta küpsist, puuvilja, leiba või saia.

Ka vee joomise pealt pole hea kokku hoida. ?Nagu pesu ei saa veetilgaga loputades õieti puhtaks, nii ei saa janused keharakud välja transportida füüsilise tööga tekkinud jääkaineid,? võrdleb Vask. Minimaalne päeva vedelikukogus külma ilmaga sporti tehes on 2?3 liitrit, ja kui ikka janu on, siis veel rohkem. Võistluse ajal sobivad joomiseks vesi, mineraalvesi, mahl ja spordijook. Kuna organism vajab tegelikult ikkagi vett, siis maksab rohkelt süsivesikuid ja mineraale andvaid spordijooke pruukida eeskätt võistluse või treeningu ajal ja järel.

Ka manitseb spordiarst jõukohast koormust valima. Mõistlik on soojenduseks sõita rahulikus tempos, hiljem võib, kui enesetunne lubab, eessõitjatele ära teha. Oma võimete piiri tunnetab kogenud sportlane ära.

Isegi kui lõpuaeg on üle ootuste hea, ei tohi suurest rõõmust unustada lihaste venitusharjutusi. Seda ei pea tegema kohe, kuid pärast lõõgastavat sauna või õhtusööki tuleks paarkümmend minutit taastavatele harjutustele pühendada.

Autor: Eha Laanepere