Eesti veterinaar- ja toiduamet ei tee takistusi Soomest veiste, loomaliha või loomasööda sisseveoks, kuni laboritest pole kinnitust, et Soomes möödunud nädalal leitud haige lehm oli tõepoolest nakatunud hullulehmatõppe, kirjutab Postimees.
Ameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et järeldustega ei maksa kiirustada. ?Austria, kus räägiti mõni aeg tagasi samuti hullulehmatõve kahtlusest, oli heaks näiteks,? lausus Pärtel. ?Esimene kiirtest küll BSE kahtlusteks põhjust andis, kuid rohkem aega võtnud, kuid põhjalikum histoloogiline analüüs kinnitas selle tõve puudumist.?
Veterinaar- ja toiduameti andmeil pole Soomest, nagu ka Rootsist siia märkimisväärseid koguseid veiseliha või elusloomi sisse toodud, kuigi mõlemad riigid on Euroopas selles osas ühed puhtamad.
Näiteks Soomest toodi siia möödunud aastal ligi 24 tonni liha ja 22 eluslooma. Võrdluseks imporditi siia aga ainuüksi Leedust ligikaudu 2000 tonni veiseliha aastas.
Veterinaar- ja toiduameti juht Pärtel ennustas, et sääraseid BSE kahtluse signaale hakkab tulevikus tõenäoliselt ka Eestist tulema. Seda siis, kui veterinaar- ja toidulaboratoorium ostab sarnased seadmed nagu Soomes ja Rootsis. Need aitaksid surnud veisel haiguse senisest mitu korda kiiremini tuvastada.
Seotud lood
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.