Kõuhknad ? pankrotid käsikäes

Viimastel aastatel on Kõuhknatele kuuluvad toiduainetööstused vaevu kasumit teeninud ning pidevalt on olnud häda laenude tagasimaksmisega. Samas on just sel ajal mõlemad Kõuhkna-vennaksed oma Mustamäe ja Kalamaja korteri vahetanud mitu korda kallima elukoha vastu.

Mõni aeg tagasi ostis perekonna noorem poeg Toomas Kõuhkna oma kunagise äripartneri, kalaäris kõrbenud Märt Vooglaiu käest 300ruutmeetrise korteri Tallinna vanalinna südames Kuninga tänaval. Korteri remondi eelarve oli ligi kolm miljonit krooni.

Eelmise aasta lõpul ostis Toomas Kõuhkna kokku maid Saaremaa põhjarannikul, tehes äri Saaremaa suurpetise Vello Kiiliga.

Toomase ja Tarmo isa Tiit Kõuhkna, ENSV viimase Agrotööstuskomitee juht, sai vajaduse korral läbi nii ministrite kui ka kojamehega. Poegade kasvatamisel kehtis põhimõte, et kuigi peres polnud rahast kitsikust, ei andnud isa poistele taskuraha, vaid võimalused selle teenimiseks.

?Isa andis Toomasele ja Tarmole suitsuvorsti, millega poisid võisid teha, mis ise tahtsid ? kas ära müüa või ära süüa,? räägib üks vennakesi noorpõlves tundnud inimene. ?Toomas äritses hea meelega, aga Tarmole oli see üsna vastumeelt, tema oli rohkem kunstiinimene.?

Tiit Kõuhkna pole ajakirjandusega suhelnud aastaid, iseseisvusajal on ta andnud vaid ühe intervjuu ja sedagi Põlva Koidule. Lisaks Hiiu Kaluri kontsernile, mille nõukogu esimees Tiit Kõuhkna on, töötab tema käe all ka Eesti Toiduainetööstuse Liit. Selle liidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti majanduse ja toiduainetööstuse arengut ning aidata kaasa eetilise ärikeskkonna kujunemisele, teatab Tiit Kõuhkna liidu koduleheküljel.

Tiit Kõuhknale kuulub suvila Põlvas, maja Otepääl, korter Pärnu rannarajoonis ning maamaja Saaremaal. Nagu Eesti ärieliidile tavaks, omab ta ka maja Hispaanias Marbellas.

Kust on siis tulnud raha kõigeks selleks?

Noorematest Kõuhknatest hakati kui ärimeestest rääkima 1995. aastal, kui nad koos isa ja lapsepõlvesõber Oliver Kruudaga ETFC Grupi lõid. Järgmised kaks aastat grupp aina laienes, sinna kuulusid juba Kalev, Rakvere Lihakombinaat, Tallinna Piimatööstus, osteti ära ka suurosalus Hiiu Kaluris ja asutati viinavabrik Winum-E. Kogu kontserni käive oli siis 2?3 miljardit aastas ning omanikud ei hoidnud ennast tagasi ei laenu võtmise ega ka raha kulutamisega.

Börsi kokku varisedes tekkis olukord, kus lühiajaliselt laenatud sajad miljonid kroonid tuli vaja kiiresti tagasi maksta. Hakati ettevõtteid müüma ning 1999. aasta sügisel läksid Kõuhknate ja Kruuda teed lahku ? Kõuhknad said Hiiu Kaluri, Kruudale jäid suurtes kahjumites Kalev ja Tallinna Piimatööstus.

Kui vaadata Kõuhknatele kuulunud või praegugi kuuluvate firmade majandusaruandeid, selgub üks ühine joon ? peaaegu kõik firmad on ostnud konsultatsioone ja andnud laene offshore-firmadele.

Nii näiteks on Hiiu Kalur nii 1999. ja 1998. aastal ostnud konsultatsiooniteenuseid ligi kolme miljoni krooni eest. Ka Läätsa kalatööstus on alates 1999. aasta kevadest, mil Kõuhknad ta ära ostsid, ostnud 3?4 miljoni krooni eest konsultatsiooniteenuseid. Ohtralt ?konsulteeris? ka varem Kõuhknate suuromanduses olnud AS Epeks. Näiteks andis Toomas Kõuhkna juhitav Epeks ligi poole miljoni krooni eest finantskonsultatsiooni vanemale vennale Tarmo Kõuhknale kuuluvale kindlustusseltsile Ühiskindlustus. Selts pankrotistus 1999. aasta suvel pärast seda, kui teda oli mitu korda tundmatutele välisfirmadele edasi müüdud.

Samuti on Kõuhknate firmade ühine tunnusjoon see, et pärast nende omandusse sattumist hakkab firmadel kehvasti minema, kui aga firma satub uute omanike kätesse, paranevad majandusnäitajad kiiresti.

Kommivabrik Kalev maadles paar aastat tagasi Kõuhknate suuromanduses laenude tagasimaksete ja suurte kahjumitega, kuid pärast Kõuhknate ja tema tollase äripartneri Oliver Kruuda nn lahkuminekut lähevad Kalevi majandustulemused üles. Tõsi, enne pidid Kalevi uued omanikud maha kandma 36 miljoni krooni ulatuses halbu laene, mida endised omanikud olid andnud offshore-firmadele.

Kui 1999. aastal oli Kalev peamiselt halbade laenude mahakandmise tõttu 43 miljoni krooniga kahjumis, siis eelmisel aastal teenis ettevõte juba 20 miljonit krooni kasumit.

Samamoodi käis ka Tallinna Piimatööstuse käsi pärast Kõuhknate omandust. Kui 1999. aastal oli ettevõte 68 miljoni krooniga kahjumis, mille tingis hapuks läinud laenude mahakandmine, siis mullu teenis ettevõte paar-kolm miljonit krooni kasumit.

Alates 1999. aasta sügisest on Kõuhknate suuromanduses Hiiumaa suurim tööandja Hiiu Kalur koos oma Saaremaa tütarettevõttega Läätsa ja Pärnus asuv AS Permare, mis tegeleb krevetipüügiga. Läätsa kalatööstus oli pärast Vene kriisi pankrotistunud ja Kõuhknad ostsid ta pankrotivarana, lubades tööstuse kenasti tööle panna.

Kuu aega tagasi ähvardas Läätsat pankrotiga kohalik konservikarpide tootja AS Toplex, sest Läätsa oli jätnud tasumata 3 miljonit krooni konservikarpide eest. Eelmisel nädalal käis Toomas Kõuhkna Toplexi juhiga asju klaarimas ning reedel tasuski Hiiu Kalur võla Toplexile.

?Nende maksmine on kogu aeg heitlik olnud, kuid nüüd jäid arved mitu kuud maksmata,? räägib Toplexi juhataja Kalle Koov. ?Nüüd nad maksid alles pärast pankrotihoiatust ja me siiski jätkame nendega koostööd, kuigi oluliselt ettevaatlikumalt.?

Eelmise nädala alguses otsustati likvideerida Läätsa kalatööstuse tütarfirma Nas-Fil, mis tootis külmutatud kala ja preserve. Ettevõtte omanikud otsustasid likvideerimise kasuks, sest firma varad ja arved on eelmise aasta novembrist Hüvitusfondi nõudel arestitud. Nas-Fil võlgneb hüvitusfondile 5,4 miljonit krooni, võlgu on ta ka maksuametile ja töötajatele.

Suurim rahaallikas Kõuhknatele on krevetiäri, millega tegelevad ASid Dagomar ja Permare. Dagomarile-Permarele kuulub kolmveerand Eesti krevetipüügi õigusest ning kuigi valimistel toetasid Kõuhkna firmad poole miljoni krooniga Keskerakonda, tegi Reformierakond eelmisel aastal sellise kalapüügiseaduse, mis sisuliselt kindlustab Dagomarile-Permarele krevetipüügimonopoli igaveseks ajaks.

Hinnanguliselt ulatub nende firmade püütava kreveti väärtus üle poole miljardi krooni aastas, lisaks annavad Äripäeva käsutuses olevad palgalehed alust arvata, et Permare maksab meremeestele ümbrikupalku. Krevetipüügilt saadav summa ei kajastu kuskil Eesti statistikas.

Kui 1999. aasta lõpul rääkis Toomas Kõuhkna ajakirjanduses, et hullemad ajad kaugpüügis on möödas ja nüüd hakkab äri paremini minema, siis nüüd räägib mees, et hoopis 1998. aastal oli tipp-aeg ja praegu on krevetiäris väga rasked ajad.

?Kõuhknad on nagu ?aakalid, neist ei jää midagi järele,? iseloomustab perekonna äritavasid üks endine äripartner. Ta ei taha ennast avalikustada, sest ei soovi oma perekonnale ebameeldivusi. ?Järgmiseks aastaks peavad nende tehased olema ELi nõuetega vastavuses, praegu aga pole hakatud midagi tegema ? järelikult ei olegi eesmärk pikaajaliselt äri ajada.?

02.03.2001 Maksuamet hakkab kontrollima Kõuhknate firmat

01.03.2001 Kõuhknate rahamasin

12.05.2000 Krevetipüüdjad jätavad riigile maksmata

02.02.2000 Valitsus kinnitas välisvete kalurite püügiõiguse tasu

05.11.1999 Perekond Kõuhkna -- saarte valitseja

12.10.1999 Kõuhknate krevetiäri jääb riigi soodustuseta

07.10.1999 Kõuhknate krevetiäri võib saada riigi toe

06.10.1999 Kõuhknate krevetiäri Atlandi ookeanil