- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Internet saab rahasüsti
Kokku e-riigi arendamisesse 250 miljonit krooni investeerivad seitse ettevõtet ? Hansapank, Ühispank, Eesti Mobiiltelefon, Eesti Telefon, IBM, Oracle ja Microlink ? hakkavad internetiseerumise suurprojekti ?Vaata Maailma? egiidi all finantseerima avalike IT-punktide internetiühendusi, elanike koolitamist ning soodsatel tingimustel arvutite soetamist.
?Ma olen veendunud, et SKT võiks selle projekti tulemusel kasvada paari protsendi võrra,? ütles projekti juht Alar Ehandi Hansapangast.
Hansapank Eesti juht Raul Parusk ütles, et Hansapank loodab projekti paigutatud 100 miljonit krooni tagasi teenida 4?5 aasta jooksul. Teised projektis osalejad oma investeeringu tasuvusaega ei avalikustanud, kuid pankadele annab internetikasutajate kasv võimalust kontorikulusid kokku hoida, arvutifirmadele läbimüüki kasvatada ja Eesti Telefonile võimalust sellega oma datateenuste tulu kasvatada.
15miljonilise panusega osaleva ASi Microlink juht Allan Martinson viitas sellele, et veelgi kallim oleks selles ettevõtmises mitte osaleda. ?Kui me vaatame pikalt ette, siis tegelikult kõik projektis osalevad ettevõtted panevad selle investeeringuga oma tulevikuärile põhja alla,? tõdes Martinson. ?Me arendame sellega tegelikult turgu.?
?Eestil on tõenäoline oht, et inimesed võivad kaugeneda internetist,? sõnas peaminister Mart Laar. ?Kui me inimeseni ei jõua, siis pole mõtet neid kaste ja juhtmeid kogu aeg vedada.?
Eestis on viimase poole aasta jooksul kasutanud internetti 31 protsenti elanikkonnast. Sel alal maailmas esirinda kuuluvas Soomes on see arv kasvanud juba 54 protsendile.
?Ega Soome oma arengus seisma ei jää,? möönis Eesti Mobiiltelefoni juht Peep Aaviksoo. ?Kolme aasta pärast võib interneti kasutajate hulk olla kasvanud juba 90 protsendini,? prognoosis ta.
?Täna on küll ennustada raske, kas Eesti möödub Soomest kolme aastaga,? lausus IBM Soome NetGen osakonna juhataja Tommi Varjonen. ?Eks Soome areneb ka edasi. Hea, kui Eesti selleks ajaks Soomega samale tasemele jõuab.?
ASi Eesti Telefon juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on ettevõte kaheksa tegevusaasta jooksul investeerinud internetivõrgu arengusse 1,23 miljardit krooni ning kavatseb senise investeeringumahu ka säilitada.
?Ettevõtmine pole suunatud ainult elanikkonnale, vaid ka äriühingutele, kel on e-keskkonnas võimalik majandada palju efektiivsemalt.?
Praegu kasutab Eestis interneti sissehelistamisteenust umbes 95 000 inimest, püsiühenduste arv on 6000.
Hetkel kuum
Olen seda nimetanud ?üldise omakasu projektiks?, kuna ettevõtted suudavad iga internetiga ühendatud kliendiga oma jooksvaid kulusid kokku hoida ning rahuldada mitmekülgsemalt oma klientide vajadusi. Seesama ?win-win? tulemus kehtib ka avaliku halduse ja ettevõtete vahelises asjaajamises, mida internetiseerides on võimalik kokkuhoiu arvel säilitada kasumimarginaali ning konkurentsivõimet. Kodanikumõõde on selle juures seotud eelkõige avaliku halduse teenuste internetiseerimisega, mis lisaks aja ja raha kokkuhoiule peaksid lähendama valitsust ja kodanikku.
Küllastumispunkti peaks sotsioloogide hinnangul lähiaastatel 75?80 kanti jääma ? seejärel hakkab oluliseks muutuma juba generatsioonide vaheldumine ning interneti tehnoloogiates toimuv muutus. Maailmas on endiselt riike, kus kirjaoskus jääb alla 15, samas on meie meelest loomulik, et kirjaoskus ühiskonnas on 99,99.
Kuna maailmas kõrge kasutusmääraga riigid on juba praegu lahedal küllastumispiirile, tuleb konkreetse küsimuse puhul arutada, kas Eestis on aastaks 2004 interneti läbivus jõudnud 65?70 protsendini. Keskendudes inimestele, kes praegu ei kasuta internetti, on number saavutatav.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele