- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,55%39 678,02
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,56
- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,55%39 678,02
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linna ülesanne on parkimist korraldada
Tallinn sõlmis ESSiga möödunud aasta lõpus lepingu tasulist parkimisõigust tõendavate dokumentide müügivõrgu korraldamiseks.
Koostöös ESSiga on linna eesmärk moodustada laitmatult töötav parkimispiletite müügivõrk, luua ühtne parkimisstrateegia ja arendada välja lisavõimalused parkimistasu maksmiseks. Eeldatavasti kaasneb sellega parkimistulu senisest parem laekumine.
Esimesel aastal on lepingu mahuks 14.08 mln kr, mis kujutab endast linnale garanteeritud tulu. Viie aasta garanteeritud parkimistuluna lepiti kokku 112 ln kr ning seda on isegi rohkem, kui konkursi algsed tingimused ette nägid.
Siiski ei ole linna ülesanne saada parkimisest võimalikult rohkem raha. Linna ülesanne on parkimist korraldada.
Võib kujutleda kaost, mis valitseks linna tänavail ja väljakutel anarhia korral parkimises. Autoga linna tuleval inimesel aga peab olema koht, kuhu parkida ? kas siis mugavamas kohas ja tasu eest või mitte nii mugavas kohas, kuid seevastu tasuta.
Seega on parkimistasul regulatiivne iseloom. Parkimistulu ei kujuta endast linna jaoks elutähtsat tulu, mida ilmtingimata peaks suurendama.
Muidugi ei välista leping ESSiga kavandatust suuremat parkimistulu laekumist ning reguleerib selle jaotamist ? kui tulu laekub ühe kuu jooksul rohkem kui 1,7 mln kr, siis seda ületavast osast saab linn 31 ja ESS 69 - nt 1,8 miljonilise laekumise puhul kuus saab linn täiendavat parkimistulu 31 000 kr ning ESS 69 000 kr.
Teisalt on tasulise parkimise ala kesklinnas vähendatud, samuti on lühenenud tasulise parkimise aeg. Tasulise parkimise piirkonna väiksemaks muutmine kergendas nende olukorda, kes ei soovi parkimistasu maksta ? nad jätavad auto väljapoole seda ala, kus tasu nõutakse ning jõuavad kesklinna viie minutiga. Parkimistasu võtmise aja lühenemine kella 18ni varasema kella 20 asemel on eelkõige soodne teatri- ja kontserdikülastajatele, kes ei pea enam oma kultuuriliste vajaduste rahuldamise nimel tasuma ka parkimise eest.
Ei tohi unustada veel üht vastutulekut ? inimestel on võimalik parkimise eest ka mobiiltelefoni abil maksta, sh pikendada parkimisaega, olemata ise füüsiliselt parkimiskohas.
Kui praegu millegagi rahul ei saa olla, siis sellega, et ESS ei ole suutnud paberkandjal parkimispileteid korralikult müüa ning ei propageeri piisavalt ka mobiiltelefoniga maksmist. Tasulise parkimise korraldamise alase lepingu sõlmimine turvafirmaga ESS toimus õiguslikus segaduses ? alles tänavu veebruaris jõudis riigikohus lahendini küsimuses, kas parkimistrahvide sissenõudmine on seaduslik. Oleks hea, kui ka parkimise kontrollimine oleks ESSi käes, kuid seadus lubab kontrollifunktsiooni vaid ametiisikutele.
Linn on paljudes küsimuses paluja rollis, kes peab riiklikes instantsides tegema selgitustööd seaduste muutmiseks nii, et seadus võimaldaks tööd teha. Püüame koostöös ESSiga teha kõik, et parkimise korraldamine saaks toimuda õigusliku selguse tingimustes.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele