- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,25%6 386,87
- DOW 300,16%44 704,83
- Nasdaq 0,41%21 184,29
- FTSE 100−0,11%9 126,62
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,25%6 386,87
- DOW 300,16%44 704,83
- Nasdaq 0,41%21 184,29
- FTSE 100−0,11%9 126,62
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ostab tarbija rohkem, tõstab ettevõtja hindu
Enne jõule alanud kütusefirmade hinnasõda on lõppenud ? suuremad jaemüüjad tõstsid bensiini hinda 15 senti liitrilt.
Kütusefirmad jätkavad tarbijate hämamist oma kurejuttudega kütusehindade kallinemisest maailmaturul, hinnatõusu tegelik põhjus on hinnasõja käima lükanud Neste loobumine agressiivsest turu suurendamise taktikast ning tarbijate ostujõu kasv.
Hinnasõda lõppes Neste Eesti jaoks ilmselt edutult ja kuna firma ei suutnud hinnaralliga oma turuosa soovitud määrani suurendada, polnud mõtet ka sõda jätkata ? nii võib ise koos konkurentidega kaotajaks jääda.
Kaotatut on võimalik tagasi teha hindade tõstmise kaudu. Kütusefirmad millegipärast ei julge tarbijale otse öelda, et tahavad raha teenida. Ja nii, nagu iga kord varemgi, toovad jaemüüjad ka seekordse hinnatõusu põhjenduseks kütuse maailmaturuhinna kallinemise.
Kütuse maailmaturuhind ei ole muutunud. Jutud hinnatõusust said alguse Reutersi mõne päeva tagusest uudisest ? nimelt vihjati uudisteagentuurile Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) mõjuvõimsamast liikmesriigist Saudi Araabiast, et naftariigid asuvad suure tõenäosusega toodangut vähendama. Seda küsimust arutavad OPECi ministrid 16. märtsil. Jääb mulje, justkui tahaksid Eestis tegutsevad kütusemüüjad OPECi mõjusid ennetada. Kui võrrelda bensiinihindade liikumist Eestis ja Rotterdamis, siis selgub, et need liiguvad vastupidistes suundades: kui Rotterdamis on hinnad all, siis Eestis üleval ning vastupidi. (vt ÄP,08.03.). Pealegi, kui bensiin on tihti pärit ühest ja samast puuraugust, siis ei saa seda veel maailmaturuks nimetata.
Jaemüügi hind Eestis sõltub muidugi suuresti sellest, millised on kütusefirmade tarnelepingute tingimused. Statoili turundusjuht Hedde-Kerstin Luik oli ainus kütusefirma esindaja, kes mainis hinnatõusu põhjusena, et nende poolt detsembris paika pandud soodsad tarnetingimused on lõppenud ning märtsis sõlmiti uued kokkulepped. Ent kurejutuni jõudis temagi lõpuks välja.
Kütusehinna tõusu peamine põhjus on aga eestlaste ostujõu suurenemine. Kui näiteks praeguse hinnaga poleks olnud bensiiniostjaid, siis oleks kütusefirmad ka maailmaturul toimunud hinnatõusu edasi oma marginaali arvelt katnud ja bensiini hind tanklates poleks muutunud.
Eestlaste keskmine palk on aastaga tõusnud kümnendiku võrra. Eestlaste tarbimisharjumused on muutunud, mistõttu on ka statistikaamet muutnud uuritava/kaalutava tarbijakorvi sisu. Muutused ei ole jäänud kütusefirmadele märkamata.
Paljud firmad on seda situatsiooni ära kasutanud ja samuti hindu tõstnud. See on üks põhjus, miks tarbijahinnad on aastaga kallinenud rekordiliselt ? 6,1. Kuid ükski teine firma ei kipu enam tarbijat lollitama kurejuttudega maailmaturuhindadest. Kütusemüüjailgi on aeg need lõpetada.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele