- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teeme lõpu ametnike palgamoonutustele!
?Polkovniku leses? on episood, kus korpulentne peategelane imestab tohtrite soovitatud dieettoitude üle: ?Mitte ei saa aru, kas neid tuleb süüa enne või pärast sööki.? Täpselt nii, nagu meie ametnikud, kes said tulemuspalga, mis oleks idee järgi pidanud olema ametniku ainus palk. Ometi kujunes sellest astmepalga kõrval järjekordne, n+1 palgalisa.
Ametnike palgaastmestik tuleb kaotada ja ametnike palgaleht internetti üles riputada. Olukord, kus astmepalk on alla poole tegelikust palgast, on kõige ehtsam maksumaksja ninapidi vedamine.
Astmepalk kui jäänuk nõukogude ajast on sihilike moonutuste peapõhjus avaliku sektori tasustamisel.
Seadusejärgne astmepalk on sedavõrd väike, et sellega korralikku spetsialisti tööle juba ei võta. Ainuke lahendus on kombineerimine kõikvõimalike lisatasude ja nüüdseks äralörtsitud tulemuspalgaga. Ent milleks siis veel astmepalka vaja on, kui see midagi ei näita ja jutt käib mitu korda suuremast tegelikust palgast?
Kui astmepalk kaoks, võib tekkida oht, et ametnik võtab oma sõbra suure palgaga tööle ja öelda poleks midagi. Selle vastu aitab palgalehe avalikustamine internetis, iga ministeeriumi ja allasutuse kaupa. Sõber, kes on tööalaselt number null, ent saab ülipalka, torkab avalikkusele, s.h kolleegidele, kohe silma. Maksumaksjal on õigus teada, kelle peale tema maksukroonid kuluvad.
Astmepalk ignoreerib tänast realiteeti, et tööjõuturg on oma olemuselt ühtne ja igal töötajal on turuväärtus. Neid jooni rõhutab veel omakorda Eesti väiksus. Suurriigis võiks ju kõne alla tulla ?astmeline? tööjõuturg ehk ametnike ja erasektori töötajate range eristamine. Igatahes Eestis paikneb tööjõud era- ja avaliku sektori vahel üsna kiiresti ümber.
Ametnik nuriseb, et palk on väike, seepärast ei saa kvaliteetset avalikku teenust pakkuda. On saanud peaaegu aksioomiks, et ametnike väidetavalt väikseid palku (s.o astmepalku) tuleb kompenseerida suuremate sotsiaalsete garantiide vormis.
Nii astuvadki mängu kõikvõimalikud lisatasud: väärtus-, kvaliteedi-, tavalised ja erakorralised tulemustasud , 13. ja 14. palk, boonused, preemiad, jõulu- ja jaanipäevatoetused, kindlustused, liisingud, auto ja mobiiltelefoni kompensatsioonid. Kuni selleni välja, et ?vaene? astmepalgal ametnik saab keskmiselt suuremat tegelikku palka kui ?rikas? erasektori töötaja.
Vähemalt nii näitab riiklik statistikaamet. Või vormistatakse riigiasutus ümber oma seadusega nn avalikuks-õiguslikuks, et kamandada maksuraha veelgi vabama käega.
Koera saba ei ole mõtet raiuda tükkhaaval. Astmepalk tuleb kaotada, selle reformimine elik õigemate numbrite väljamõtlemine või astmete vähendamine ei aita, sest põhimõte ise on ajast ja arust. Kogu temaatikast on õigena säilinud ainult see, et paljude ülekullatud ametnike tööpanus ja -kvaliteet on tõepoolest astmepalga tasemel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele