Ritabell soovib Telekomi müügi tagasi pöörata

Sulev Oll 21. märts 2001, 00:00

Kaubamärgi Q GSM all opereeriv AS Ritabell pole rahul tõsiasjaga, et riik andis kaks aastat tagasi Eesti Telekomi aktsiaid müües eelise Skandinaavia firmadele Telia ja Sonera.

Juba kaks aastat kestvas kohtuloos nõuab AS Ritabell õigust läbi oma agentide rahuldada Eesti Telekomi aktsiate ostusoov sellises ulatuses, mis oli märgitud aktsiate ostutaotlusse. Ritabell soovis aktsiaid osta 300 000 krooni eest.

Juhul kui Ritabellil õnnestub oma ostusoov kohtu kaudu rahuldada, võib see Ritabelli esindava advokaadibüroo HETA advokaadi Üllar Talviste sõnul kaasa tuua nõuete laviini nendelt, kelle huvisid Eesti Telekomi aktsiamüügiga riivati.

Teoreetiliselt võivad oma aktsiaostuõiguse täies mahus tunnistamist nõuda väga paljud, sest aktsiad märgiti teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Tõnu Naestema kinnitusel üle 18kordselt.

Kohtuvaidluses toetab ASi Ritabell nõuet fakt, et eelmine õiguskantsler Erik-Juhan Truuväli tunnistas Telia ja Sonera eelistamise aluseks olnud aktsiate müügi korra punkti 3 seadusega ja põhiseadusega vastuolus olevaks.

Truuvälja eelmise aasta keskpaigas tehtud otsusest mõjutatuna tegi tagasikäigu ka valitsus, muutes problemaatilise punkti seadusele vastavaks. Muudatusel, mis tehti pärast Eesti Telekomi aktsiate müüki, pole aga tagasiulatuvat jõudu ning seetõttu pidigi AS Ritabell kohtule hagi esitama.

Aktsiaid Ritabell tõenäoliselt siiski ei soovi, sest võrreldes 85kroonise esmamüügihinnaga on aktsia odavnenud 16 krooni võrra, makstes börsil eile 69 krooni.

Tagantjärele aktsiaostjate tulva ei ennusta ka kaks aastat tagasi aktsiaostuhuvilisi koondanud Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu.

ASi Eesti Telekom juhatuse esimehe Jaan Männiku sõnul pole aktsiamüüki niisama lihtne tagasi pöörata. ?Kahjuks on asi väga keeruline ja kui kohtuotsus Ritabelli kasuks tuleb, nõuab selle tagajärgede kindlakstegemine juriidilist analüüsi,? ütles ta.

Männik loodab siiski võimalusele, et Ritabelliga suudetakse kokku leppida. ?Võimalik kompensatsioon pole küll arutusel olnud,? kinnitas ta. ?See on Eesti Vabariigi ja Ritabelli vaheline asi.?

Naestema sõnul on asi siiski lihtne. ?Juhul kui kohus aktsiad välja mõistab, võimaldatakse tal need osta,? sõnas ta. ?Riigile kuulub ju veel 24 protsenti Telekomi aktsiatest.?

Võimalus Ritabellile hagi tagasivõtmise eest hüvitist pakkuda pole Naestema sõnul tõenäoline. ?Minu teada pole riik varem kohtuvälisele kokkuleppele läinud, kui asi juba kohtus on,? sõnas ta.

ASi Ritabell juhatuse esimehe Toomas Peegi väitel pole ta mõelnud ka rahasummale, mille eest hagi tagasi võetaks. ?Asi on ju avalik. Kui meie vaikime, võivad teised jätkata,? ütles ta. ?Mitmel firmal olid mängus palju suuremad majandushuvid kui meil.?

AS Ritabell pole siiski põlanud ka raha tõotanud vaidlusi. Asjatundjate väitel iseloomustavadki kohtuvaidlused selle firma taktikat ja on toonud ka edu.

Aastaid kestnud vägikaikavedu Eesti Telefoniga sidumislepingute ja sellest tulenevate tasude üle lõppes kohtuvälise kokkuleppega, mille tulemusena sai Ritabell väidetavalt 50 miljoni krooni võrra rikkamaks.

Varem on Ritabell vaidlustanud ka Eesti Telefoni kontsessioonilepingu, paludes kohtul see tühiseks tunnistada. Sellest nõudest siiski loobuti, sest leping lähenes loomulikule lõpule. ?Oleksime me siis saavutanud lepingu tühiseks tunnistamise, vabanenuks Eesti Telefon kõigist kohustustest,? kommenteeris Peek. ?Majanduslik kasu lepingu tühistamisest tekkinuks neli-viis aastat varem.?

Praegu kohtus olev hagi rajaneb advokaadibüroo HETA advokaadi Üllar Talviste sõnul tõsiasjale, et riigivara müümise korral on igaühel võrdne õigus seda osta, kui seadus ei sätesta teisiti. ?Riigile kuuluvate aktsiate müügi puhul aga seadus teisiti ei sätesta,? väitis Talviste. ?Samas rahuldati Eesti Telekomi aktsiate müügil Telia ja Sonera nõuded ühes, teised nõuded aga teises rahuldamisjärgus.?

Talviste sõnul näeb riigivara seadus valitsusele ette kohustuse kehtestada riigivara võõrandamise ühtne kord. See kord ka 1. augustist 1995 kehtestati, käsitlemata jäeti aga riigile kuuluvate aktsiate müük.

Aktsiate avaliku müügi korra kehtestas valitsus alles 30. novembril 1998, seega vahetult enne Eesti Telekomi aktsiate müüki. Kehtestatud kord, mille koostamise taga oli toonane teede- ja sideminister Raivo Vare, fikseeris aktsiate müügi ka kindlaks määratud investorile.

Talviste sõnul ei oma nimetatud kord aga seaduse jõudu. ?Korrektne oleks olnud asi siis, kui Eesti parlament oleks võtnud vastu riigivara seaduse muudatuse,? kommenteeris ta.

Kohtust on Ritabelli esindav advokaadibüroo HETA aga juba kaks korda, viimati eelmisel nädalal, tühjade kätega tagasi tulnud. Eesti riik, kelle vastu hagi AS Eesti Telekom müügitingimused õigustühiseks tunnistada on esitatud, pole oma esindajat kohtusse saatnud.

Ka kolmandate isikutena kohtusse kutsutud Telia ja Sonera esindajad pole kohtuteed jalge alla võtnud. Üllar Talviste sõnul on Eesti Telekomi esindaja väitnud, et ei tea, kus nimetatud firmad asuvadki. Jaan Männiku sõnul on kohtukutsed siiski teele läinud ja nimetatud firmade esindajad ka kohtusse jõuavad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing