• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • 27.03.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks me siis looduse järgi elada ei taha?

Vara üles hilja voodi ?. nii algab tuttav vanasõna ja nii muide ka vanasti toimiti. Varavalges alustati talutöödega, mille õhtuhämarus lõpetas. Tsivilisatsioon tõi kaheksatunnise tööpäeva, kus kõigil algab ja lõpeb töö enam vähem samal ajal.
Selleks, et loodusega pisutki kaasas käia ja varem tõusta, et valget aega lihtsalt mitte maha magada, on kõik arenenumad ja arukamad riigid kella suveperioodiks, kui päike kõrgelt käib ja väljas varakult valgeks läheb, tunnikese hilisemaks keeranud.
Taoline kellakeeramine, tõsi küll, tekitab mõningase stressi ja vajab väikest kohanemisperioodi. Fakt iseenesest on tõsi mis tõsi, kuid paraku terviklikust kontekstist välja rebitud. Ära on nimelt unustatud teinegi rahvatarkus, nimelt see, et tibusid loetakse ju ikka sügisel. Kas panite tähele, et sügisel ju see probleem teravalt esile kerkiski, et oli justkui hämar suvi. Enne tööleminekut võis küll varahommikul päikestki võtta, kuid muruniitmine pärast tööd jäi juba õhtuhämarusse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mis siis ikkagi tervisele kahjulikum on, kas kella tunnikese hilisemaks keeramine, et varem tõusta, millele organism vahetult reageerib ja kiiresti kohaneb, või päevavalgusest vajakajäämine pikema aja vältel? Kuigi me viimast nii selgelt ei taju, avaldub töövõime langus, äng ja masendus siin kumulatiivse efektina. Nii et tasuta lõunaid ei eksisteeri sellegi otsuse osas ja selle eest, et me kella edasi ei keera, tuleb maksta organismi jaoks nii vajaliku päevavalguse vähesusest tingitud tundlike mehhanismide, sh psüühika, häiritusega pikema aja vältel. Ka ei saa antud kontekstis ükski tõsiteadlane väita, kui ta just energiamüüjate või elektrijaamade palgal ei ole, et mõjutus, millele tajutavalt reageerime ja mõne päeva jooksul kohaneme, oleks tervisele kahjulikum, kui sellise faktori toime, mida me aistingud küll vahetult ei taju, kuid mis tekitab negatiivseid ilminguid ja häireid pikemas perioodis.
Miks me siis ikkagi esivanemate tavadest õppida ei taha ja päikesekaare kõrgenedes varavalges oma töödega ei alusta, et veel õhtupooliku valgel ajal vaba aja toimetusi teha. Ehkki see jalgratas on juba ammu leiutatud, tahtis ilmselt selle idee väljakäija oma võimu ja voli kasutades originaalsusega silma paista. Teiste koalitsiooni osapoolte manitsustele siin loota pole mõtet, sest kui ühispiruka ümbert keegi tahab vabatahtlikult ämbrisse astuda, ei hakka ju teised teda selles takistama.
Arusaamatu on vaid, miks eesti rahvas, pelgalt sellepärast, et keegi sellist otsust jõuga läbi surudes ennast poliitiliselt areenilt auti tahab mängida, peab sel väheselgi valgel ajal poolhämaruses elama. Varavalges magada ja õhtuhämaruses ringi jalutada meeldib kindlasti nii mõnelegi tublile inimesele, vabandakski siinkohal nende ees, aga tundub, et eelkõige kõige enam kõiksugu auto- ja korterivarastel ning muudel kurjategijatel.
Nii et mis riik meil siis ikkagi on ja kelle jaoks õieti me selle kella edasi keeramata taas kord oleme jätnud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 17 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele