Arstid ründavad haigekassat

Paljude arstide poolt eelmisel nädalal koostatud pöördumises nimetatakse haigekassat sisuliselt monopoolses seisundis olevaks terviseteenuse tellijaks, kellel on suur võim tervishoiu korraldamisel.

Haigekassa pole tänaseni raviasutustega lepinguid sõlminud. Mitmed erialaliidud nimetavad raviteenuste lepingu projekti ebaseaduslikuks. Veel rohkem häirib haiglajuhte ja tegevarste haigekassa suhtumine, kus kahepoolseks lepinguks nimetatud paber ilmub nende ette ainult allkirjade lisamiseks.

Magdaleena haigla peaarst Peeter Mardna kinnitusel ei ole raviasutused siiani saanud osaleda lepingu koostamisel.

?Kelle vahendusel asju selgeks räägitakse, kui lepingu sõlmimisel tekivad arusaamatused? Raviasutusel ei olegi mingit kaitset, kui haigekassa ütleb nii või teisiti. Lepingud, mis igal aastal uute kokkulepete tegemisel aluseks võetakse, on pärit 1990ndate keskelt. Kus on garantii, et need on õigesti koostatud?? ütles Mardna.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liit tellis vandeadvokaat Ain Alvinilt raviteenuste lepinguprojekti kohta õigusliku arvamuse. Selle järgi on vaieldav lepingus olev sanktsioonide osa, mille järgi peab haigla eksimuse korral maksma leppetrahve.

?Haigekassal on jäägitu usaldus oma partnerite vastu. Leppetrahvid pole muud kui motivatsioonimehhanism, et meie lepingupartnerid oma tingimusi täidaks,? selgitas haigekassa juhatuse liige Toomas Palu.

Eesti haigekassa seaduse järgi on haigekassa tegevuse eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud isikule.

Raviasutustele pakutud lepinguprojekt algab haigekassa konstateeringuga, et lepingute sõlmimise aluseks on teadmine, et raviasutused peavad toetama kolme reformi. Perearstireform, rootslaste koostatud ja juba kahtluse alla seatud haiglavõrgu arengukava ja haigekassade struktuurireform on need kolm vaala, mille najal püsib riigi ravikindlustussüsteem ja sellega seotud rahade jagamine. Inimestest, kindlustatud või kindlustamata, pole haigekassa nõukogu otsuses sõnagi.

?Üldmulje lepingutest on see, et liiga suur maht on karistustel ja piirangutel,? ütles Indrek Oro Eesti Arstide Liidust. ?Küsitav on haigekassa õigus tutvuda patsiendi ravidokumentidega, see ei soodusta arsti ja patsiendi usalduslikku suhet ja on meie arvates vastuolus ka andmekaitseseadusega.? Oro sõnul on endiselt segased ka lepinguosad, mis räägivad saatekirja nõudest ja visiiditasu maksmisest.