Tippametnike palgatase on erafirmadega võrreldav

Eesti on maailma riikidest väheseid, kus ametnike palganumbrid avalikustatakse.

?Maailma riikides on vähe levinud, et avalikustatakse palganumbrid. Enamasti on avalikud palgaastmed,? ütles rahandusministeeriumi nõuniku kohusetäitja Daniel Vaarik. Tema sõnul on avalikustati palganumbrid hiljuti ka Ungaris, samuti on Rootsis palgad avalikud.

Kõrgemini tasustatavaid riigile kuuluva ettevõtte juhte on Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk, kes eelmisel aastal sai 115 000 krooni kuupalka.

Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul tõusis Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki palk 15 protsendi võrra eelmise aasta suvel. ?Enne Gunnar Oki ametisse asumist oli juhatuse liikmete palk väike ning oli palju mitmesuguseid lisatasusid, nüüd on palk suur ning lisapreemiaid ei maksta,? ütles Käo. ?Oki palgatõus oli ammu plaanis, suvel tegime selle ära.?

Käo sõnul mängib vähe rolli, et ettevõte on kahjumis, juhatus peab saama väärilist ja konkurentsivõimelist palka. ?Preemiat saavad juhatuse liikmed üks kord aastas, igal aastal otsustab nõukogu eraldi, kellele kui palju preemiat maksta,? rääkis Käo. ?Minu arvates ei pea ettevõtte juhile preemiat maksma iga kuu nagu müügimehele.?

Riigile kuuluv AS Eesti Post oma juhtide palku ei avalikusta, põhjendades seda sellega, et tema omandivorm on aktsiaselts ning palga avalikustamise nõue puudutab vaid riigiametnikke.

?Avaliku teenistuse seaduse alusel kuuluvad avalikustamisele vaid riigiametnike palgad,? ütles Eesti Posti pressiesindaja Ivo Mägar. ?Meie töötame töölepingu alusel ja meile ei tohiks seega palkade avalikustamise nõue laieneda.?

Kuigi eilsest pidid enamiku kõrgete riigiametnike ning ka riigile kuuluvate äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete palgad olema avalikud, tõi enamik küsitletud asutusi mitmesuguseid põhjendusi, miks nad ei saa palku avalikustada.

?Täna õhtuks saame ehk meie maja numbrid üles, kuid ettevõtetega läheb aega,? ütles teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi eile. ?Ettevõtted pole saatnud meile veel oma andmeid ja kui majandushuvide deklaratsioonide tähtaeg on aprilli lõpus, siis saab ehk ka ettevõtete juhtide palganumbrid üles.?

Väärsi sõnul pole palganumbrite avalikustamist kohustavas rahandusministri määruses kirjas, mis aasta 1. aprillil määrus jõustub. ?Võib-olla ei jõustunudki see määrus selle aasta aprillis,? ütles Väärsi.

Daniel Vaariku sõnul võidakse riigiosalusega äriühingute juhte või riigiametnikke, kes eiravad rahandusministri määrust palkade avalikustamise kohta, karistada distsiplinaarkorras noomitusest vallandamiseni.

Vaariku sõnul võivad palga internetis või Riigi Teatajas avalikustamise määrust eiravate riigiosalusega ettevõtete juhtide puhul neid karistada ministrid, kelle haldusalasse ettevõtted kuuluvad. Riigiametnike puhul võib määruse eirajaid karistada ka valitsus.

Nii palga- kui ka teiste määruste täitmata jätmise puhul saab ametnikke karistada kas noomituse, lisatasust ilmajätmise või ka vallandamisega, ütles Vaarik. ?Ma siiski usun, et tahtlikult palka ei varjata, pigem ei ole õigel ajal jõutud andmeid vormistada. Nii et kellegi vallandamine seetõttu vaevalt et kõne alla tuleb,? arvas ta.

Ametnike ja riigiosalusega ettevõtete juhtide palga avalikustamine peaks motiveerima palgasaamist tõestama, samuti on väiksem võimalus varjata korruptsiooni, kommenteeris Daniel Vaarik rahandusministeeriumi määruse vajalikkust.

Kuigi rahandusministri määrus võimaldab ametnike või riigi osalusega ettevõtete juhtide palku avalikustada interneti kõrval ka Riigi Teatajas, siis 2. aprilliks ei olnud seda võimalust kasutatud. Riigi Teataja Kirjastuse sekretäri sõnul ei ole Riigi Teatajas ega selle Lisas keegi palgaandmeid trükkida lasknud.

Daniel Vaariku sõnul oleks pidanud ka Riigi Teataja kasuks otsustanud ametnike või äriühingute juhtide palk olema trükist ilmunud hiljemalt 1. aprilliks.