Võib vastu vaielda, et ametnikud kasutavad oma e-posti aadressi ka erakirjade vahetamiseks. Õige, kuid siin aitavad tasuta e-posti aadressi pakkujad (mail.ee, hotmail.com jms), kelle vahendusel võivad kõik soovijad saata oma erakirju.
Juba praegu on paljudel inimestel mitu e-posti aadressi, põhiaadressi kõrval ka lisaaadressid, näiteks eriala- või huvilistides osalemiseks.
Riigi poolt antavat aadressi peaksid ametnikud kasutama vaid tööülesannete täitmiseks. Kaugemas tulevikus võiks normiks saada, et erakirjavahetuse pidamine jääks üldse väljapoole tööaega.
Samuti ei ole vettpidavaks argumendiks riigisaladuste võimalik ilmsikstulek, sest riigisaladusi sisaldavaid dokumente on keelatud e-posti vahendusel edastada, seda võib teha ainult allkirja vastu.
Riigiametite e-posti saab avalikuks muuta ametite interneti kodulehekülgedel spetsiaalse uudisgrupilaadse sisuelemendi loomisega, kus on näha kõigile ametnikele e-posti teel tulnud ja ametnike endi saadetud ametialased elektronkirjad.
Kodanikelt ametnikele saadetud arvutikirjade avalikustamine tagab ka ametnike kiirema vastamise neile e-postiga tulnud küsimustele. Igaüks saab siis näha, kui kaua on riigi poole pöördunud kodaniku küsimus vastust oodanud.
Samas tuleb kaitsta tavainimeste õigust privaatsusele ja mitte muuta avalikuks riigiametnikule järelepärimise teinud eraisiku e-posti aadressi, vaid ainult kirja saatnud inimese nimi.
Ühiskondliku kontrolli all suurenev kohustus kodanike kirjadele vastata annab kindlasti ametnikele tööd juurde, kuid inimeste teenimiseks maksumaksja neid üleval peabki.