Agulid muutuvad ihaldusväärseks

Põhja-Tallinna piirkonna elanikud kostavad kui ühest suust, et selle kandi võlu on majade omanäolisus.

Mullu veebruaris Kalamajja Kungla tänavale kahetoalise korteri ostnud Inseneribüroo KPME insener Lauri Soosaar nendib, et Kalamajas remonditakse hoolega, kuid silma torkab, et paljud majad saavad korda kõigest jutumärkides. ?Puumajakorterile pannakse plastikaknad ette ja rikutaksegi majad ära,? on Soosaar nukker.

Enda korterit remontides püüdis Soosaar säilitada algupärast. ?Seal polnud paarkümmend aastat remonti tehtud. Säilinud on veel mõned eestiaegsed asjadki, näiteks mõned lambid, siseuksed koos linkidega, aknad,? loetleb Soosaar oma kodule omapära lisavaid detaile.

Kalamaja eeliseks peab Soosaar puhtamat õhku ja väikest liiklust. ?Enne elasin Peterburi maantee ääres. Tean omast käest, mida tähendab, kui kuus autorida akna alt mööda sõidab.?

OÜ Meediamonitooring tegevdirektor Sven-Erik Heinsoo nimetab Kalamaja peamiste eelistena kesklinna lähedust, madalaid kommunaalmakseid ja kahtlemata seda, et sealsed korterid on unikaalsed. ?Kui Mustamäel pead ostma hirmkalli tapeedi, et teistest erineda või luua isikupära, siis vanades majades on isikupära lihtsamate vahenditega saavutatav. Seega, kui fantaasiat on, saab väga laheda elamispinna,? resümeerib Kopli tänava alguses 1920. aastatel ehitatud majas umbes neli aastat elanud Heinsoo.

Ka Pelgulinn muutub. ETV Brauseri saatejuht Indrek Treufeldt, kes ostis Ristiku tänavale kolmekorruselisse eestiaegsesse majja korteri kolm aastat tagasi, peab Pelgulinna inspireerivaks kandiks. ?Mulle tundub, et siinne piirkond läheb hinda ja need majad hakkavad teist elu elama,? arvab Treufeldt. Treufeldt oma korteris eriti remonti tegema ei pidanud. Säilinud olid siiski ka mõned eestiaegsed vidinad. ?Eriti meeldivad mulle eestiaegsed radiaatorid, kus on kirjas ?külm? ja ?soe?. Uksekell on vist ka eestiaegne?.

Turvalisusega on Põhja-Tallinnas lood nii ja naa. Indrek Treufeldt näiteks räägib, et tema Ristiku tänava kodumaja akna all seisnud autost varastati raadio ja kõlarid. Probleemiks on ka asotsiaalsus, sest paljudes majades elab väga segane seltskond.

Korteriostul on oluline, millised naabrid teile satuvad. Lauri Soosaar mainib, et kuna tema majanaabrid on väga jutukad inimesed, teadis ta juba enne korteriostu ülejäänud majaelanikest üsna palju. ?Eks ta üks paras külaelu ole,? räägib Soosaar Kalamaja-elust ja nendib, et anonüümsust siia küll otsima tulla ei tasu.

Indrek Treufeldt räägib, et nende 12 korteriga majas tegutseb ühistu, mis on paika pannud ka maja remondiprogrammi. ?Viimane suurem töö oli katuse vahetus, edaspidi tahame vundamendi kindlustada. Liivases pinnases on maja üks külg vajuma hakanud ja fassaadi praod tekkinud,? loetleb Treufeldt.

Sven-Erik Heinsoo majas küll ühistut veel ei ole, kuid näiteks majaümbruse haljastamine ja mitmed muud tööd on ühiselt ära tehtud küll. ?Suhtumise ja pealehakkamise küsimus,? leiab Heinsoo. ?Vastutustunne oma ümbruse ees on kahtlemata suurem kui ?mägedel??,arvab Heinsoo. q