- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,04%6 373,67
- DOW 30−0,1%44 588,1
- Nasdaq 0,23%21 147,44
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,04%6 373,67
- DOW 30−0,1%44 588,1
- Nasdaq 0,23%21 147,44
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitajad ihkavad ELis löögile saada
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Ilmar Linki sõnul läheb Eesti lähenemisel Euroopa Liidule konkurents ehitusettevõtluses järjest tugevamaks ning Eesti firmadel on oht jääda kõrvale tõrjutuks.
?Soovime, et Euroopa fondide raha eest ehitatavate objektide konkurssidel arvestataks rohkem Eesti ettevõtete tausta ja suurust. Senise kogemuse järgi seab Eesti ehitusfirmade rahvusvahelistel konkurssidel konkureerimisel piiri väike käive ja nõutava sarnaste objektide ehitamiskogemuse puudus. Samas aga teevad ka välisfirmade konkursivõitude puhul objektid alltöövõtu korras valmis nagunii kohalikud firmad,? märkis Link.
Nii Ilmar Link kui ka OÜ Eesti Ehitus peadirektori Egon Matsi sõnul on Eesti firmadel võimaldanud rahvusvahelistel konkurssidel osaleda vaid välisosalustega firmadega ühiste pakkumiste tegemine.
Ehituskonverentsil esinenud rahandusminister Siim Kallase sõnul ei olegi võimalik konkurssidel Eesti ehitusfirmasid eelistada. ?Võistlus välismaiste pakkujatega mõjubki meie toiduainetööstuse näitel just arendavalt. Samas on ka Eesti ehitusfirmade hulgas tuntud välisosalusega ettevõtteid, kes Euroopa Liidu poolt seatavate kriteeriumide järgi võivad rahvusvahelistel konkurssidel konkureerida,? ütles Kallas.
Rahandusminister tõdes, et ka Euroopa Liidu raha jagamise puhul võib esineda korruptsiooni, kui tellimus mängitakse mõnele Brüsseliga lähedalt seotud tegijale. ?Kuid Euroopa ?karvastele kätele? saab vastu astuda ja tegemist oleks väga suure skandaaliga. Ettevõtjad peaksid ise sellistele juhtumitele julgelt tähelepanu juhtima,? sõnas Kallas.
Euroopa Liidust eri programmide raames tuleva raha maht võib Kallase sõnul olla kuni 4% Eesti sisemajanduse kogutoodangust (ca 3,2 mld kr). Ehitajatele ilmselt kõige huvipakkuvam on eelstruktuurivahendina ISPA programm, millest rahastatakse transpordi- ja keskkonnarajatisi. Praegu on selle programmi raha määratud Ikla?Tallinna ja Tallinna?Narva maanteele, Tallinna prügilale ning Tartu, Viljandi ja Narva heitveesüsteemile.
Keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul peaks Eesti investeerima kümne aastaga keskkonnarajatistesse 15 miljardit krooni, mille allikad on praegu ebaselged. Samas moodustab juba praegu keskkonnarajatiste ehitusmaht 5% kohalike firmade ehituskäibest, seda allhanketöid arvestamata. Ehitajate võimalusi suurendab ilmselt ka see, et karmistuvate keskkonnnõuete tõttu hakkavad ettevõtted tegema rohkem sellealaseid investeeringuid.
Teine suund, mis ehitusettevõtjaid Euroopa Liidus suhtes huvitab, on Ilmar Linki sõnul võimalus täita tellimusi väljaspool Eestit. ?Kuna ehitusturg naabermaadel Soomes ja Rootsis kasvab, siis on Eesti ettevõtjatele koostöövõimalused samuti suurenenud. Seevastu ametiühingute vastuseisu tõttu on näiteks Saksamaa ehitusturg meile suletud,? ütles Link.
Egon Matsi sõnul on nende firmal just praegu tellimuse täitmiseks ka Rootsis tekkinud takistus töölubade saamisega.
Linki sõnul on Eesti ehitusettevõtete tegevusmaht Venemaal vähenenud viie aasta taguselt 15 protsendilt 3?4 protsendile ning välistellimusi tuleb eeskätt Lätist ja Leedust.
Tallinnas ehituskonverentsil esinenud Soome Ehitustööstuse Keskliidu tegevjuht Jaakko Kujala julgustas Euroopa Liidu kogemusele tuginedes, et vaatamata kartusele ei ole hakanud väljastpoolt Soomet massiliselt ehitustöövõtjaid tulema.
Seevastu on Põhjamaadest pärit üle maailma ehitavaid firmasid päris palju, kinnitas Eestis tegutseva ühe suurema ehitusfirma ASi Skanska EMV nõukogu esimees Mauri Niemi. Skanska kontsern ise tegutseb rohkem kui 60 riigis.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele