- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,9
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,9
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toidutöösturid tahavad riiklikku turumajandust
Toiduainetetööstuse Liit tahab, et riik looks toiduainete interventsiooni süsteemi ning hakkaks tegema tugioste. Lihtsamas keeles tähendab see, et riik ostaks toiduainetetööstuselt nn kokkuleppehinnaga nende üleliigse toodangu, ladustaks selle ja siis mõne aja pärast müüks jälle maha. Vastav ettepanek esitatakse põllumajandusministeeriumile.
Äripäeva arvates ei ole riigil vaja töösturitele vastu tulla.
Toiduainetetööstuse Liidu tegevdirektori Helve Remmeli sõnul on tugiostud kasulikud seetõttu, et töösturid võivad alati kindlad olla oma toodangu müügivõimalustes. Tööstustele on see loomulikult kasulik. Kes ei tahaks riigi garantiiga korralikku kasumit teenida. Mis nii viga toota, kui tead, et kui on kehvad ajad, ostab riik sinu kauba kokku ja müüb paremate aegade tulles maha.
Riikliku kokkuostu mõte ei ole uus, toidukauba riiklikust kokkuostmisest on räägitud varemgi ? põhiliselt seoses Venemaaga. Teema oli kuum paar aastat tagasi Venemaa finantskriisi ajal, viimati siis, kui Venemaa meie silgud sõrgloomadeks arvas. Nüüd, kui topelttollide kaotamine on üha reaalsemaks muutumas, on üsna veider sellise ettepanekuga välja tulla.
Toidutöösturite liit toob näiteks ka Euroopa Liidu , kus tugioste väga agaralt tehakse. ELi interventsioonimehhanism aga tähendab põhimõtteliselt kunstliku defitsiidi tekitamise abil kaupade hinna tõstmist. Kui kuskil ELi osas langeb mingi toidukauba hind oluliselt alla nn interventsioonihinna piiri, ostab EL kogu toodangu sealsest piirkonnast kokku. Hoiab seda laos nii kaua, kuni tarbija on nõus selle eest rohkem maksma. Kui toiduainetetööstustel on plaanis tekitada riigi abiga kunstlik hinnatõus, on see tarbija jaoks väga halb uudis.
Tarbija kannatab kahekordselt ? kaup kallineb, lisaks tuleb tal maksumaksjana kanda ka toiduainete kokkuostmise ja ladustamise kulud.
Riiklik hindade reguleerimine, mida toidutöösturid taotlevad, meenutab väga nõukogude aega, mil tegutsesid plaanikomitee, hinnakomitee jm riiklikud regulatsiooniasutused.
Mõned positiivsed momendid on riikliku kokkuostu puhul ka. Ettevõtted ei pankrotistu, maksulaekumine ei vähene, kuna kokkuost aitab säilitada tööhõivet. Võimalik, et luuakse uusi töökohti, sest mis segab ettevõtet laienemast, kui turg on riiklikult garanteeritud. Ei tule n-ö sotsiaalset plahvatust. Omal ajal propageeris riiklikku kokkuostu ka Hansapank ? tõenäoliselt soovist vältida toiduainetetööstustele antud laenude halvaksminekut.
Paraku ? turul on omad reeglid ja riskid, millega ettevõtjad peavad arvestama, ja põhjust, miks riik peaks ettevõtjate riskid maandama, toimetus ei näe. Küll aga näeb ta, et väikeriik, kes on maailmas oma majandusvabadusega tuntuks saanud, taganeb liberaalse turumajanduse põhimõtetest.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele