Toidutöösturid tahavad riiklikku turumajandust

Toiduainetetööstuse Liit tahab, et riik looks toiduainete interventsiooni süsteemi ning hakkaks tegema tugioste. Lihtsamas keeles tähendab see, et riik ostaks toiduainetetööstuselt nn kokkuleppehinnaga nende üleliigse toodangu, ladustaks selle ja siis mõne aja pärast müüks jälle maha. Vastav ettepanek esitatakse põllumajandusministeeriumile.

Äripäeva arvates ei ole riigil vaja töösturitele vastu tulla.

Toiduainetetööstuse Liidu tegevdirektori Helve Remmeli sõnul on tugiostud kasulikud seetõttu, et töösturid võivad alati kindlad olla oma toodangu müügivõimalustes. Tööstustele on see loomulikult kasulik. Kes ei tahaks riigi garantiiga korralikku kasumit teenida. Mis nii viga toota, kui tead, et kui on kehvad ajad, ostab riik sinu kauba kokku ja müüb paremate aegade tulles maha.

Riikliku kokkuostu mõte ei ole uus, toidukauba riiklikust kokkuostmisest on räägitud varemgi ? põhiliselt seoses Venemaaga. Teema oli kuum paar aastat tagasi Venemaa finantskriisi ajal, viimati siis, kui Venemaa meie silgud sõrgloomadeks arvas. Nüüd, kui topelttollide kaotamine on üha reaalsemaks muutumas, on üsna veider sellise ettepanekuga välja tulla.

Toidutöösturite liit toob näiteks ka Euroopa Liidu , kus tugioste väga agaralt tehakse. ELi interventsioonimehhanism aga tähendab põhimõtteliselt kunstliku defitsiidi tekitamise abil kaupade hinna tõstmist. Kui kuskil ELi osas langeb mingi toidukauba hind oluliselt alla nn interventsioonihinna piiri, ostab EL kogu toodangu sealsest piirkonnast kokku. Hoiab seda laos nii kaua, kuni tarbija on nõus selle eest rohkem maksma. Kui toiduainetetööstustel on plaanis tekitada riigi abiga kunstlik hinnatõus, on see tarbija jaoks väga halb uudis.

Tarbija kannatab kahekordselt ? kaup kallineb, lisaks tuleb tal maksumaksjana kanda ka toiduainete kokkuostmise ja ladustamise kulud.

Riiklik hindade reguleerimine, mida toidutöösturid taotlevad, meenutab väga nõukogude aega, mil tegutsesid plaanikomitee, hinnakomitee jm riiklikud regulatsiooniasutused.

Mõned positiivsed momendid on riikliku kokkuostu puhul ka. Ettevõtted ei pankrotistu, maksulaekumine ei vähene, kuna kokkuost aitab säilitada tööhõivet. Võimalik, et luuakse uusi töökohti, sest mis segab ettevõtet laienemast, kui turg on riiklikult garanteeritud. Ei tule n-ö sotsiaalset plahvatust. Omal ajal propageeris riiklikku kokkuostu ka Hansapank ? tõenäoliselt soovist vältida toiduainetetööstustele antud laenude halvaksminekut.

Paraku ? turul on omad reeglid ja riskid, millega ettevõtjad peavad arvestama, ja põhjust, miks riik peaks ettevõtjate riskid maandama, toimetus ei näe. Küll aga näeb ta, et väikeriik, kes on maailmas oma majandusvabadusega tuntuks saanud, taganeb liberaalse turumajanduse põhimõtetest.