Hoone ehitusprojekti projekteerimisstaadiumid said kaante vahele

Piltlikult öeldes saab ehitise tellija raamatus näpuga järge ajades näha, kas projekteerija on oma ülesannet täie tõsidusega võtnud ning ehitusprojekti kaasanud kõik vajalikud materjalid. Juhendmaterjali järgimine pole projekteerijale küll kohustuslik, kuid see materjal vastab heale ehitustavale.

?Ehitusprojekti projekteerimisstaadiumid? on koostanud Eesti Projektbüroode Liit. Liidu tegevjuht Peeter Kokk sõnas, et inimene, kes igapäevaselt ehitusprojekti tellimisega kokku ei puutu, ei pruugi teada, mida üks korralik projekt sisaldama peab. ?Kui pole teada, mida projekt sisaldab, on raske ka selle hinnast rääkida,? toonitab Kokk.

Ligi viiekümneleheküljeline ?Ehitusprojekti projekteerimisstaadiumid? koosneb kuuest peatükist.

Üldosa toob välja projekteerimise käigu ja põhidokumendid. Teine peatükk loetleb arhitektuuriprojekti minimaalse sisu erinevatel etappidel. Kolmas peatükk, konstruktsiooniprojekt, toob välja ehituskonstruktsioonide projekti erinevatel etappidel ning neljas peatükk tutvustab kütte- ja ventilatsiooniprojekti sisu. Viies peatükk on pühendatud veevarustuse ja kanalisatsiooniprojektile ning viimane, kuues peatükk räägib elektripaigaldise projektist.

?Ehitusprojekti projekteerimisstaadiumid? ei ole raamatupoodides müügil. Seda saab osta kas Eesti Projektbüroode Liidust või Ehituskeskusest, raamatu hind jääb 100?140 krooni piiresse.

Ehitistesse tehtavad kapitalimahutused on kahtlemata ühed suuremad nii firmade kui ka eraisikute jaoks. Samas võib julgelt väita, et tegemist on investeeringutega, mille suunamine ja kontroll on lausa kuritahtlikult nõrk.

Ehitusprojekti äriplaan töötatakse reeglina panga nõudel korralikult läbi. Samuti kontrollitakse ehitajat, kuna viimistlusvead torkavad silma.

Ehitise kavandamisele, seevastu, pööratakse ääretult vähe tähelepanu. Kui vähegi võimalik, proovitakse neid ?vaid ehitajale tarvis tüütuid pabereid? minimaalselt tekitada.

Tulemuseks ei ole üksnes hooned, mille ehitusmaksumus on põhjalikult projekteeritutega võrreldes kümneid protsente kõrgem, tulemuseks on ka keskkond, milles viibimise ebamugavusi ei oska keegi rahasse arvutada. Lisandub tellija tohutu närvikulu ehituse käigus ja tõdemus, et enamik jooniseid on ehituse käigus tulnud kas tellijal või ehitajal ikkagi juurde tellida.

Ümberprojekteerimisele kuluvad summad ületavad tihtipeale ka kõige kallima algselt pakutud projekti maksumuse.

Samas ei taga projekti tähtsuse teavitamine automaatselt garanteeritud tulemust. Kahjuks leidub ikka veel projekteerijate seas firmasid, kes töö saamise nimel dumpinguhinnaga välja tulevad ja tellija teadmatusele apelleerides poolikut projekti (sh idee tasandil läbi töötamata) esitada püüavad.

Eesti Projektbüroode Liidu koostatud juhend annab ülevaate ehitusprojekti kui terviku koostisosadest, põhimõistetest ja staadiumitest. Viidates antud dokumendile projekteerimislepingus, väheneb võimalus esitada tellijale poolikut projekti, kuna mõistete taga peituv sisu on piisavalt lahti seletatud. Samuti kaitseb antud juhend projekteerijat tellija eest, kes algse jutu järgi ei taha midagi muud kui ?mingit väikest skeemi ehitusloa saamiseks?, kuid kes tuleb ehituse ajal tasuta signalisatsiooni jooniseid ja köögimööbli lahendust nõudma.

Idee tasandi läbitöötatuse astet kahjuks selle dokumendiga siiski mõõta ei õnnestu.