Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnu planeerijad on jõudnud täisikka
Pärnu üldplaneeringut aastaiks 2000?2025 tehakse seitsmendat aastat. Kui 1994 alustati, oskas vaevalt keegi arvata, et sellega nii kaua läheb: Pärnu üldplaneeringuga on tegelenud neli linnapead ja kolm linnavolikogu koosseisu. Au see vastu võtta ja kinnitada langeb ilmselt Väino Linde juhitavale volikogule.
Võiks arvata, et teenimatult, sest teised pusisid aastaid ja nüüd võtavad juhuslikult õigel ajal pukki sattunud rahvalemmikud au endale. Seda enam, et aastaid Pärnus üldplaneerimist juhtinud planeerimisameti juhataja Tanel Tuhal vahetati välja Tartust Pärnusse kolinud Martti Preemi vastu, kes vaid mõned kuud ametis olnuna võis raporteerida: Pärnu üldplaneering on vastuvõtmiseks küps.
Ja ongi, sest kaks avalikku arutelu läbinud planeering on just viimastel kuudel heitnud endalt rumalad ideed, mille vastu avalikkus visalt võitlesid.
Üldplaneeringu viimane variant on seljatanud Rannaparki autotee ja ärihoonete rajajad. Park on kuulutatud kaitsealuseks maaks, sinna on lubatud kuni 100 ruutmeetrise hoonealuse pinnaga ajutiste ehituste püstitamine, kuid üksnes keskkonnateenistuse loal ja pärast avalikku arhitektuurikonkurssi.
Uus projekt lõikas sõnalt pooleks vaidluse bussijaama saatuse üle, kas viia see uude paika, rajatava kaubamaja ukse ette, või jätta vanasse kohta. Jääb vist vanasse paike uut kuube ootama. Selgelt on uus planeering kaitsmas ka jõgede kaldaid, kuhu luuakse 30meetrine ehituskeeluala.
Üle pika aja tundub, et avalikul sõnal on Pärnu üldplaneeringu koostamisel kaalu ning linnas kibedat naeru põhjustanud erinevate äriringkondade kemplemised magusate kruntide pärast hakkavad ehk raugema.
Autor: Tõnu Kann